(Kiri ülikooli IT-spetsialistidele 9.4.12.)

Tere!

(Vt. vajadusel pikem selgitus allpool.)

Seega, minu poolt pakutav (tarkvaraline) konsolideerumisplaan oleks selline:

( 1) Loobuda senisest MSO-kesksest tarkvarapoliitikast ja sh-s MS'i (antud tingimustel) rendilepingust. Arusaadavalt ei tee me (vähem v rohkem varjatult) sellelaadseid ettekirjutusi teaduskondadele/allüksustele, kuid (ülikooli-)keskse IT-poliitika suunda selline lähenemine enam kuuluma ei saa.

( 2) MS'i op.süsteem ning MSO osta vajadusel välja.

( 3) Allüksustel tuleks kaaluda kas üldse ja kui, siis mis MSO versiooni soetada. (Ilmsesti eeldab MS'iga lepingust loobumine ka vastavat auditit ja ühekordseid väljaostu-kulusid.)

( 4) Osta Novell'i NOWS-litsents tagamaks meie IT-alane võimekus.

http://www.novell.com/products/openworkgroupsuite/

http://infutik.mtk.ut.ee/Failid/120112.nows.pdf

http://infutik.mtk.ut.ee/151211.htm

Sh-s

eDir

GroupWise

ZENworks (PC, Linux ja Mac)

iPrint

iManager (sh-s Help Desk)

iFolder

Domain Services for Windows

Service Desk

SUSE Linux Enterprise Desktop

LibreOffice (toega!)

sisuliselt piiramatu arv SUSE Linux servereid tagamaks NOWS'i toime

7x24 ametlik tugi

jm.

sh-s kogu funktsionaalsus tudengitele

Pea kõik vajalik ühes tervikus.

Eel on arvestatud täistöökohapõhise ekvivalent-rehkenduse (seniks MS'iga) asemel seadmepõhist litsentsirehkendust.

Kas kogu see pakutud üleminekuprotsess teeb meile (ITo'le) probleeme ja muudab meie status quo'd ning ilmsesti muudki sh-s? Jah, nii see on. Usutavasti lõppkokkuvõttes ülikoolile tervikuna positiivses suunas. Usun/loodan, et muutusi tuleb veelgi. Samuti, eks tekib ka siinkohal mitte esitatud (nii-v-teisiti), aga vastust vajavaid, küsimusi.

Tõsi on ka, et selline üleminek võtab aega, samuti, eeldab konkreetselt tõhusat reeglistikku jne. Jne.

Loetub nagu plaan, kas pole!? =)

Terv, Alar.

---------------------------

Teatavasti keerleb meie IT-alane tarkvaraline kompetents suuresti ümber lepingu Microsoft'iga (edaspidi MS) ja seda sisuliselt "eelkõige seal sisalduva MS Office paketi pärast". Leping eeldab iga-aastaseid makseid ning sisaldab õigust kasutada ajahetkel viimast MS operatsioonisüsteemi (edaspidi OS), kontoritarkvara (Office, edaspidi MSO) ning liginemislubasid (CAL'e) serveritele. Seniks on vähemalt kaks teaduskonda pidanud sellist lähenemist enda jaoks ebaotstarbekaks (mh-s kalliks!), kuid viimaste kuude sündmuste valguses on nemadki (vähemal v rohkemal määral sunnitult) sellega liitumas v liitunud.

Aga juba aastaid on reaalsus selline, et

(a) kombekas ettevõtte-taseme Windows-PC arvuti sisaldab meilegi igati sobivat Windows Pro OS'i litsentsi,

(b) selliselt paigaldatud tehnika ei eelda (üldjuhul) vajadust oma elutsükli (5-6-... aastat) käigus OS'i ümberpaigaldust (uuema saabudes), seda enam mitte iga-aastaselt,

(c) MSO litsents ostetakse vajadusel koos arvutiga välja (MSO 2010 Standard on hetkel hinnaga 69 eurot) ning sedagi (üldjuhul) arvuti elutsükli käigus enam ei vahetata, seda enam ei tehta seda iga-aastaselt. Tõsi see on!

(d) Arvestama peab ka, et kasutajatelgi tekivad harjumused ning asja-eest-teist-taga neist loobuda ... milleks!

(e) Samuti, MSO'le on tavategemistes - erinevalt ehk 10-aasta-tagusest ajast! - tekkinud tublid konkurendid - n-ks OpenOffice ning selle edasiarendus LibreOffice. Vabavara.

(f) Ja veel - Mac, Linux ... . St. on töökohti - ja tekib ilmselt enam ja enam -, kus MS'iga ei ole (ei pruugi olla) miskit pistmist.

(g) Ning, senise MSO-keskse poliitikaga me kirjutame allüksustele (neile) sunnitult suuresti ette kontoritarkvara, mida nad peavad kasutama (loe: ostma) -- Tartu Ülikoolis anno 2012!

(h) Seega, otsustame olulises osas allüksuste eest asjaoludel, mil seda teha ei oleks vaja!

(i) Korrates -- kuniks viimase ajani oli ülikoolis vähemalt kaks teaduskonda, kes on kenasti hakkama saanud MSO-keskse tarkvarapoliitikata. Seega ei ole sellelaadset (head) kogemust vaja minna kaugele otsima.

(j) Vähetähtis ei ole ka aspekt, et meie (loe: Tartu Ülikool) võiks olla (loe: peaks olema) eeskujuks ka oma põhitegemistes avatud lähtekoodil tarkvara / vabavara laialdasel kasutamisel, kas pole!?

(k) Ja tõsi on, et ka juba aastaid on igati asiseid alternatiive tagamaks meie IT-alane tervikvõimekus võtmaks kokku meie arvutid ning tagamaks kasutajate (sh-s tudengid!) vajadused (selle, mis peaks olema tagatud MS'i CAL'idega)! Mida, muuseas, on kasutatud ka Tartu Ülikoolis, juba aastaid. Siinsamas, meie kõrval. =)

http://infutik.mtk.ut.ee/151211.htm

(l) Ning, mida olen hakanud enam ja enam mõtlema, et me peame rohkem süüvima ja üritama näha laias plaanis tervikpilti, mitte vaid meid ja meie tegemisi iseenesest, ülevalt alla, kitsa ribana.

Paar võimalikku müüti ka, mis vajavad lahtiseletamist.

(m) A'la ITo'l on allüksustelt "tellimus" MSO'le. Ma ütleks selle peale, et ITo'l peaks ilma igasugu "arhitektideta" olema arusaam, kuidas ülikool parimal moel infotehnoloogilisi vahendeid saaks kasutada ja peaks kasutama. Kui nii, siis on ITo'l keskne roll ka selle arusaama kujundamisel. Nii v teisiti!

(n) Otsustamiseks ühe v teise tarkvara kasutamise kasuks ei ole ülikooli senat j/v nõukogu küll (olnud) see tasand, konsulteerisin selles osas. Küll võib olla "see" tasand loobumiseks teatud mallidest, tõsi.

Paraku ei ole müüt, et kohati on allüksused kui lambukesed, kes võivad/julgevad vaielda küll kulu-sentide üle (ja IT-temaatika ei ole siinkohal ainuke!), kuid suures kulu-pildis eeldavad justkui (!), et "ju see nii peabki olema". Aga ei pea!

Jah, kogu asjalool on veel üks oluline aspekt!