[2012]

Mis siin ikka arutleda - suitsetamist tuleks tiheasustusaladel lubada ainult spetsiaalselt selleks kohaldatud (kinnistes) ruumides. Mujal, sh-s avalik ruum, elamupiirkonnad jms. peaks suitsetamine olema keelatud. Kogu lugu. Ning, mis oluline, ka selle seaduse täitmist peab hakkama tagama - nulltolerantsiga suhtumises. Lisaks, ehk tuleks kaaluda riigiametitesse sobitumisel suitsetamise-kihku kui ebasoovitavat eeldust.

Kui aastaid tagasi sai korterelamus ebameeldivusi kogetud, siis üks neist (lisaks lärmile) oli ka suitsetamine koridorides (mis seadusega on keelatud) ning rõdudel (mis seadusega ei ole keelatud). (Olgu siinkohal vahemärkusena nimetatud, et agaraim koridoris suitsetaja - ja ka purjutaja - oli mu vanema poja õpetaja!)

Mina kui igapäevane bussisõitja kogen alatihti seda, et keskit tubakalembeline KOKA (~ "konikakkuja") istub bussiootepaviljonis (v selle vahetus läheduses) ja kimab aga! Olen ka märkusi teinud, aga mitte alati ei ole see enese (nii vaimsele kui ka füüsilisele) tervisele soodne. Tõsi, Tartu's said lõpuks suitsetamist keelavad kleebised paika ka bussiootepaviljonides, aga ega see keelumärk naudinguihalejat peata.

Olgu siinkohal ka nimetet, et mul on häid kolleege/tuttavaid, kes on suitsetajad! Olen osa neist keelitanud ka suitsust loobuma, seniks kahjuks edutult.

Eriti masendav on suitsetamine avalikus ruumis - just parkides. Mitte harv ei ole, kui kiirelt tõttav naisterahvas hammaste vahel suitsu imeb (meenub Hunt multikast "Oota Sa!"). Samuti on eriti "meeliülendav" lapsevanem, kes pargis istudes - lapsevanker kõrval - tubakatoodet naudiskleb. Jne. Ka ülikooli õppehoone-esine suitsetamine on pigem reegel kui erand. Ning, tõsi on, et ega ka tavaline tualettruum selleks toiminguks mitte sobiv paik ei ole.

Üks meenutus ka Nõukogude Armees teenimise aegadesse. Tõsi, minule ei hakanud seal suitsetamine külge, kuigi tean, et enamasti seal (regulaarselt) suitsetamist alustati, sest lisaks muudele soodustavatele teguritele oli suitsuports kõigile ette nähtud. Aga ... suitsetada ei tohtinud mitte igal pool (rääkimata igast ajast), selleks olid ette nähtud spetsiaalsed "kurilka"d ehk suitsetamise kohad. Linnaloa puhul oli rangelt keelatud kõndides (~ liikudes) suitsetamine - kui himu peale tuli, pidid leidma sobiva koha ja seal suitsuviivuks püsima. Selle keelu rikkumine tõi tabamisel kaasa "soolaputka" ehk "peavahi" ehk mõnepäevase vanglakaristuse.

07.02.2016

See juht on nii iseloomustav, et mõtlesin selle siinkohal kirja panna. Iseloomustav ... suhtumisest, hari(ma)tusest ning koosolemisest ... meie riigist.

Nimelt, trehvasin täna jooksurajal (märgistatud nn. terviserada) ühte koka't ehk naissoost konikakkujat. Nooremapoolset. Jah, minu(gi) arvates on eriti masendavad just naised, kes avalikus ruumis suitsetavad. Seesama koka seisis sisuliselt keset terviserada, tossav suits käes, ka eelmine nädal varahommikul, mil ma talle viisakas vormis (niipalju, kui see mööda joostes võimalik oli) selgeks üritasin teha, et rajal, kus inimesed spordivad, ei ole viisakas suitsetada. Kas ta kuulas!? Muidugi mitte, järgmisel ringil seisis ta ikka sealsamas, põlgust täis irve minu suunas end lahti venitamas. Ning, jah, täna trehvasin sedasama ... taas. Seekord alandusin ning laskusin temaga vestlusesse. Tema tundis end solvatuna. Ilmselt. Mina selle peale, et tema solvab mind juba mitmendat korda. Haritud inimene, naisterahvas saaksid aru, kui nad toimivad valesti, aga mitte see juht. Temal olla õigus siin kõndida ning ka suitsetada. Nii on. ...

Paraku on mul endal kodus täpselt samasugused. Jah, nad ei suitseta, kuid suhtumine on sama. Mh-s seetõttu, et persoon, kes peaks olema eeskujuks, püüab neilt endilt malli võtta. Ning, nagu (üli)kooliski – loll õpetab lolli ja seal me olemegi.