27.05.2015

Arvate, et pole vahet, mis IT-alane seis teaduskonnas oli ja mis on? Aga on. Sisuliselt suur vahe. Vaid mõned näited.

... Kui olete Windows-arvutist välja loginud, siis peate taaslogimiseks sisestama uuesti ka oma kasutajanime, mis on jabur, kui olete, vähemasti enamasti, selle arvuti ainukasutaja. Pandis'e ajal selliselt ei olnud. Kasutati vähemasti kolme erinevat Windows'i nn. grupipoliitikat arvuti/kasutaja (alg)asetuste seadmisel. Erinevaid n-ks kontorite, arvutiklasside ning auditooriumite tarvis.

... Või, eelnimetet teemat arendades. Kas on hea, kui kas audikas või arvutiklassis saab kasutaja arvuti lukustada!? Pandis'e ajal oli see välistatud.

... Kuidas seadistada arvutisse printerit? ... Helistage toe numbril ... või vaadake abiveebist protseduuri lootes, et olete "õiges" netis. Aga Pandis'e ajal ... ah, vt. siit ja pikemalt siit. Kasutaja ei pidanud suurt miskit tegema. Kohaliku arvuti kasutaja sootuks mitte - printer oli "seotud" kasutaja j/v arvutiga ning paigaldati automaatselt (kirjeldatud siin). BYOD puhul piisas samuti vaid klikkimisel veebilehel soovitud printeril ning ... voila! Mobiilseadmed? Sama lugu. Ei mingeid piiranguid netiasukoha vms. osas.

... Kuidas saada arvutisse ... n-ks SPSS-tarkvara? Helistage toe numbril ja keegi paneb selle arvutisse. Pandis'el oli see teaduskonna arvutites enamasti automaatselt paigas, soovi korral leidis selle paigalduse nn. Novell'i aknast (iseteenenduslik konkreetsest arvutist/kasutajast lähtuv nn. käsuaken) ja sai sealt ise paigaldada või siis piisas teada anda ning Novell'i akent refresh'ida ja ... soft oli arvutis - 10-kond minutit ilma vahetut tööd segamata.

... Kuidas saada arvutisse ... n-ks ID-kaardi tarkvara viimaseim soft? Või (alustades A'st) ... Adobe AIR'i või Adobe Flashplayer'i või Adobe Reader'i või Adobe Shokwave'i või vajadusel Apple'i iTunes'i või Apple QuickTime'i või ... vajadusel Google Chrome'i või ... Java või ... K-Lite'i või ... Mozilla Firefox'i ... vm. tarkvara ja ka uuendused/parandused? Mis küsimus!? Kas see ei toimugi regulaarsel alusel automaatselt!? Toimub või! EI TOIMU! Pandis'e ajal toimus.

/Mõelge, mitu kasulikku tegevuspunkti saab praegu kirja arvutitoe töötaja, kui ta selle tarkvara käsitsi paneb või seda käsitsi uuendab! Ja keskit saab näidata - tegeletakse!/

... Kuidas juhitakse (ja ka manageeritakse) projektoreid? Puldist? Pandis'e ajal oli igas auditooriumi arvutis seadistatud spetsiaalne tarkvara, millelt sai projektoreid juhtida. Ei mingeid segadusi erinevate pultidega, toiteelementidega ja seonduvaid kulusid. Juhendid ei olnud mitte paberil (!) vaid ekraani tagapõhjal. Hõlpsasti rakendatav üle terve Ülikool'i.

... Või veidi subjektiivsemalt. Kuna Pandis oli tööl iga päev (selle sõna otsese mõttes, ka füüsilisel kujul), siis kui mitmeid kordi said sellest "maksmata kasu" nii teaduskonna töötajad kui ka tudengid!? Pean silmas vahetut kasu – abi. Ma juba ei kõnelegi kasust sel ajal tegeledes Ülikool'i/teaduskonna heaks mitte nii vahetutel teemadel.

Eks hinnakem ise, millised seadistused ja tegevused on olnud professionaalse(ma)d ning kasutajale mugava(ma)d. Tegelt, pole ju kahtlustki. ... Kallim? Ja-jaa, meenub, kuidas [...] väidetega üritati selgeks teha, et Pandis'e kasutatud lahendused olid kalli(ma)d. Ei miskit sellist. Kui pidada silmas tarkvara. Need lahendused, eriti kasutatuna üle terve Ülikool'i, oleks olnud kaugelt odavamad ja igas oma aspektis laienenud tervele Ülikool'ile, sh-s tudengitele. Ning, mis oluline, suurt miskit ei oleks vajalik olnud ka "leiutada" või ümber teha, sest ühes teaduskonnas tehnikat selliselt juba hallati. Aastaid. Keskselt sisulist haldust ... kas on olnudki!? (Pealegi, no kuulge!, asi polegi niivõrd konkreetsetes vahendites, oluline on mujal!) Muidugi oleks nii-v-teisiti olnud kasulik teatud IT-alaseid suundasid muuta. Aga mida kindlasti ei oleks tohtinud teha, seda tehtigi - lammutati toimiv ja eeskujuks võtmist vääriv. Ja sellega tegelenud inimene aeti ühegi tänusõnata minema.