Vanadus on paratamatu. Me kõik vananeme, aga mitte igaüks ei ela vanaks, nii et omamoodi on vanadus ka privileeg. Kui. Kui ainult jaguks endaga toimetuleku võimekust oma tavapärase lõpuni. Väärika lõpuni.

Mõned head aastad tagasi, kui mu enda vanemad olid veel mõlemad suht elujõudlised, aga juba suht vanad, tabasin televiisorist miskit ex prompto küsitlust noorte seas küsimusega, et kas nad oma vanade vanemate toimetulekuvõimetuse korral võtaksid ja hoolitseksid nende eest. Muidugi, enamuse - kui mitte kõigi - küsitletute vastus oli "jah". Nad teeksid seda. Mina - mitte kaheldes konkreetsete isikute soovis ja heas tahtes - mõtisklesin omaette, et ... kui, siis lihtne see olema ei saa.

Maja pangaga kahesse, ülalpeetavad lapsed, mitte just ..., täiskohaga töö, millega katab kak-ras eelnimetet teemad. Seega vähemasti 8 tundi päevas tööga seotud. Ja hoolitseda ühe või isegi kahe vanema eest!? Iseenesest hea, kui saab nad enda juurde kolida, paraku ei pruugi sedagi varianti olla. Hullem veel, kui peaks üks eluase olemagi, et ei saa vanemate elamise müügist ehk ajutistki lahendust. ... Mh. Pole nagu reaalne, et saaks jätta töö ning hakatagi ... hooldajaks. Ei-ei, raha ei jagu. Vanema(te) pension!? Abiks ikka, aga seegi ei võimalda ühel kätepaaril rahateenimisest kõrvale hoiduda. Keskmisel meil.Vanadekodu!? Ei tule seegi kõne alla, sest vanema pension ei kata neid kulusid, mis seal vaja. (Ma juba ei räägigi juhust, kui vanema pension on vajalik, et kogu perel toime tulla!)

Seega sisuliselt on selles situatsioonis pea mission impossible toime tulla, kas pole!?

Kas ei tundu, et oleme siin miskit tegemata jätnud? Riiklikult? Vangide eest hoolitseme hästi, muidugi, eks neid peabki hoidma meist eraldi, kuidagi hoolitseme ka nende kõige pisemate eest, aga kas me ei ole mitte unustanud selle eluahela kaugema poole!? Riiklikult? Kas ei peaks olema (loe: ei võiks olla) ka vanadekodud riikliku hoole all ning haaratud eraldi programmiga, a'la seda on lasteaiad!? Tagamaks soovi korral igale vanainimesele teatud elujärku jõudmisel koha sellises korralikus kommuunis!? Ja seda ka juhul, kui see inime ise ei jõuaks (oma pensioniga) endale seda lubada!? Ei-ei, see vanainimene ei ole ainult ta enda ja tema omaste mure, ta on meie kõigi ... . Mina annaks selle heaks osa oma sissetulekust.

Et vanadus ei võtaks väärikust!