[september 2012]

TARTU ÜLIKOOLI (IT-)suundadest

Mida mina teeksin (teisiti)?

(1) IT-tugi majades. Hetkel on ilmselge suund infotehnoloogilise (mehitatud) toe väljaviimiseks majadest. Seega, jätta vahetu toeta nii teaduskond kui sh-s üliõpilased. Tartu Ülikool ei tohiks olla õppeteenuse pakkuja vaid peaks pakkuma vastavalt oma põhikirjale parimat haridust ning parimat teadust ja seda tulemusena. Kõik muu peab olema orienteeritud selle toeks. Ma ei saa aru, mismoodi toetab seda IT-toe väljaviimine majadest!? Pigem ei toeta. Tehnikat võib seada nii ja teisiti, mina eelistaks nii. Aga ülikooli eristabki pangast - kliinikumist - ministeeriumist jms-st tõsiasi, et toetada tuleb protsessi eeldusel, et protsessis osalejad vajavad (~ võivad vajada) abi/tuge kogu protsessi vältel, st. mitte vaid tehniliste probleemide korral. Teisisõnu, "kliendid", nii sisemised (teaduskonna töötajad, sh-s õppejõud) kui välised (üliõpilased) ei ole vilunud (~ õpetatud) kasutajad. See määrab erinevuse! Jah, teaduskonna töötajate osas saaksime me selle eelduse maha võtta, aga ... reaalsus on paraku teine. Praegune suund IT struktuuri ülesehitamiseks on selline, et toe all peetakse silmas tehnikaga seotud vahetuid kitsaskohti, probleeme, vajadusel mehitamata abi või siis ajalises skeemis mehitatut. (NB! Samas peame võimalikuks kinnisvarahalduse vahetut mehitatud kohalolu majades. Arusaamatu.) Mina jätaksin olulistesse õppehoonetesse IT-persoonid alles, peaks seda isegi kohustuslikuks "atribuudiks". Läbi nende (vastutavate) persoonide võtaks teaduskondadelt veelgi vastavat koormust (näiteks IT arvestus - varad ja kulud). Tagamaks parimal moel IT-alase kompetentsi just seal, kus toimub see põhiline, milleks ülikool on ellu kutsutud. Ja kõik muu (IT-alase) ehitaks ümber selle. Tk-nna suhtes peaks silmas a'la "vastutava IT administraatori" (~ super peaspetsialisti) kohta. Ning, ärgem unustagem -- kui pangas asub rahakott üleval-üleval, siis meil on see teaduskonnas, kas pole!? Neil on vaja vahetut usaldusväärset abi selle raha kulutamisel (arvestusel) IT-valdkonnas, tõsi ju seegi.

On äärmiselt oluline, et tugi oleks oma ja oleks olemas. Me oleme, paistab, nõus maksma, et pilt kohe seina saaks riputatud (töömees tuleks kohe-kohe!) või et iga ukse taga oleks keskit sekretär, leian, et IT-tugi eelkirjeldatud moel on vähemasti sama oluline. (Samas, muidugi, minu "huvi" on ka mängus.)

Kusjuures, kes on ülikoolis kauem olnud, siis see mäletab, mida tähendas (ametliku) IT-inimese puudumine tk-des - rohkem või vähem formaalsete tugiisikute tekkimise, kes olid kohalike inimeste ja oludega tuttavad ning andsid asjakohast nõu ning lõid vajadusel ka käed külge, vajadus selle järgi kohapeal on olemas!

Jah, kuna meie ei ole aastaid enam investeerinud siinsesse serverite/kesktehnika maailma, siis on mitmed sellest johtuvad (logimise aegluse jne.) probleemid. Samuti, teinekord tehnikaga ... no, läheb nagu läheb. Samuti, arvestades eelnimetatut, et eeldus ei ole "klientide" arvuti kasutamise oskus, siis vähemasti, mida me saame teha, on olla toeks seal, kus seda tuge on vaja. Ning seda tuge ei ole üldjuhul vaja kuskil keskel administratiivhoones vaid kohapeal. See on nii ja see jääb nii tulenevalt sellest organisatsiooni spetsiifikast. Kusjuures, kõige totram on sealjuures, et sellise tsentraliseerimisega ("konsolideerimisega") - nagu mitmete teiste a'la akadeemilise organisatsioonilise struktuuriga ettevõtetes - saab ka ... mis-iganes moel, sest, ütleme nii, kellegi vahetu sissetulek ei sõltu sellest, et toimetatakse mõistusevastaselt. Nii on. Karjuv vastuolu võimaluste - vajaduste - reaalsuse vahel.

(2) Tarkvarasuunad. Kui olete tähele pannud, siis kogu ülikooli (~ kasutajatundlik) baastarkvara keerleb Microsoft Office'i ümber. Mitte et ma oleks MS'i toodete vastu, pigem vastupidi, hindan neid kõrgelt. Aga ... aeg on edasi arenenud ning Microsoft Office'ile on tekkinud tõsiseltvõetavaid alternatiive. Ning, mis olulisim, tasuta ning, samuti oluline, avatud lähtekoodil põhinev! Olen veendunud, et suurem osas meist saaks igapäevatoimetamistel hakkama MS Office'ita ning kas LibreOffice'i v OpenOffice'iga. Seega, milleks maksta millegi eest, mida tegelt ei vaja!? Jah, see on põhimõtteline küsimus ning suuresti kinni meie mugavustes. Tõsine mõtlemiskoht! Mina võtaks strateegilise suuna vabavara laiemale kasutamisele terves ülikoolis. Ning kontoritarkvarana suuna OO/LO kasutamisele. Ning ... pidagem silmas üliõpilasi -- eelnimetet vabavara on kättesaadav pea kõigile levinud arvutiplatvormidele. Lisaks on nii OO kui selle edasiarendus LO saadaval portatiivsetena.

Sõnastaks ehk selle niimoodi -- LO/OO peab olema, MSO võib olla.

Mõelgem. Me ostame arvuti, ostame sinna juurde MS'i Office'i litsentsi (ostame selle välja!), maksab arvuti kohta a'la 1080 EEK'i (~ 69 eurot), kogemused ütlevad, et see komplekt (riistvaralisel eeldusel HP) toimib 5-6 aastat (siinmail arvuti op.mälu ning kettavahetusega) isegi 10-kond ja ehk enamgi. Milleks sinna tehnikale "viimase peal" op.süsteem ning viimane versioon MS Office'ist!? Räägime keskmisest ülikooli arvutist. Arusaadavalt, on töökohti, kus n-ks Excel 2007/2010 annab andmeulatuses kaugelt paremad võimalused kui seda tegi/teeb Excel 2003, aga palju neid kasutajaid on? Ning, kas nemadki ei saa selle Office'iga hakkama järgmised ... 3-4-5 aastat?

Hetkel, jah, me sunnime ülikoolile peale Microsoft'i kontoritarkvara ja üritame ümber selle ehitada IT-haldust jm. Mina jätaks kontoritarkvara valiku võimaluse teaduskondadele. Küll seaks tehnika haldustemaatilised (kesksed) lahendused terviklikule ning odavamale alusele.

Palju maksab meile hetkel Microsoft'i litsents? Palju maksaks meile n-ks NOWS'i litsents?

Mina

loobuks MS'i toodete senisest ostupoliitikast

soetaks Novell'i NOWS'i litsentsi, mis annab meile GroupWise'i (a'la MS Exchange kirjavahetuseks), ZENworks'i (tehnika halduseks), Vibe'i (grupitöö, a'la MS SharePoint grupitööks), iFolder'i (failijagamiseks), iPrint'i (printimiseks) jpm. - ja seda kõike tublisti soodsama hinnaga! Ning sh-s on kõik NOWS'is sisalduv ju kasutada kogu ülikooliperele, sh-s ka tuhandetele tudengitele

MS Office'i litsentsi ostaks vajadusel kohe masinaga välja, samas, lähtuks vajadusest ning jätaks selle otsuse allüksusele; kindlasti soovitaks OpenOffice'i ja LibreOffice'i kasutamist

(3) Novell'i tarkvara. Meie (majandusteaduskonna) kogemuste laialdasem rakendamine. Kuigi eelmisel aastal sai siinmail demotud meie tehtut IT vallas, siis hetkel olen väga skeptiline, kas neid kogemusi keskit miskiks sootuks peabki. Milleks siis see ... ? Nii põhimõttelist reeglistikku kui vahetult rakendatut. Vt. kohtumisel esitletut siit. Mina kaaluks tõsiselt eel p-le lisanduvalt liikumist Novell'i tarkvarale terves ülikoolis. See sisaldab meile olulised iFolder'i kui Novell'i aknaga seonduva. Vähemasti ei seaks mina kõiki "mune ühte korvi" ja uuriksin, mis on Novell'il meile pakkuda ja mis hinnaga! Aastaid on siin tehtud tööd selle nimel, et tagada parimal kättesaadaval viisil nii ülikooli/teaduskonna (eelkõige!) kui kasutajate arvutikasutus, miks siis mitte sellega arvestada!? Oleks lausa lollus seda mitte teha. Esialgu aga jätkaks selle tarkvara kasutamist majandusteaduskonnas, prooviks ära uuema versiooni, see avab taas omad võimalused.

(4) Riistvarasuunad. Me ei saa rääkida toimivast IT'st, kui me ei lähtu maksimaalsest ühtsusest riistavaras. Pean siinkohal silmas just lõppkasutajatehnikat. Minu valik, mis toodud ka siinses tutvustuses, on ja oleks Hewlett Packard'i tehnika. Ning, ei miskit rente, tehnika ostame välja.

Samuti, rõhk tuleb seada tehnika kestmisele, nii riist- kui tarkvaraliselt. Pigem investeerida rohkem, aga rõhk kvaliteedile ja haldusele. Antud hetkel hakkab enam ja enam päevakorda tõusma just vanema tehnika rohkem ärakasutamine, seda saab ja tuleb teha.

(5) Väljastusteenusest. Silmas peetud print/kopi/skänn. Siinkohal tuleb olulise tegurina arvestada, et nimetet tehnika on täis mehhaanikat, mis omakorda eeldab vajadust hoolduse järele. Nagu enne viimast vastavat riigihanget sai ette pandud - mina kaaluks/küsiks assisteeritud paljundamise võimalust, st. persoon+tehnika. Kusjuures, maksma peaksime ainult koopia pealt, miskit renti kui sellist mitte. Kui pakume riigihanke raames, et operaator saab õiguse toimetada a'la 80-s ülikooli hoones, siis ... ehk leidub kosilasi. (Muidugi, assisteeritud paljundus, mis mh-s võimaldaks ka sularahas asjatada, ei ole vajalik kõigis hoonetes, pigem olulisemates.) Küsida maksab. Samuti, vaataks üliõpilastele pakutavat ning teaduskonna vajadust seejärel kahes jaos. Üliõpilastele peaks olema võimalik pakkuda (lisaks assisteeritud variandile, mis ei saa olema ju kogu aeg ja mitte igal pool!) ka 24x7 võimalust toimetada. Ning meie (~ ülikool) tagame operaatorile vaid elementaarse -- elektri, netiside, valve, põhilise assisteerimise (paberivahetus) jms., muus osas toimetaks operaator kokkulepitud hindadega ise! Liginemine sellistele seadmetele a'la ID kaardi vahendusel ettemakstud osas. Hea oleks ka, kui nimetet seadmed hakkaksid võimaldama printi n-ks USB-seadmetelt.

Ülikoolisiseselt tuleb meil paberikulu vähendamisele läheneda komplekselt, st. meie reeglistikku tuleb sisse kirjutada suund e-le printsiibil -- a'la elektrooniline konspektindus (läbi ÕIS'i vm.) peab olema, väljaprinditud kujul võib olla (erandina, vajadusel ka eraldi tasustatuna, see paneb mõtlema!). Sisse kirjutada -- õppekorralduseeskirja! Ning panna konkreetne tärmin, mis ajaks see peab olema tagatud. (Kui seda seal veel kirjas pole.) Mina ei seaks siiski rangeid piiranguid töötajate soovidele hoida väljatrüki vms. tehnikat endal käeulatuses ning tegeleda vaid suurmasinatega. Küll aga peab see tehnika vastama reeglistikule, a'la olema HP, omama võrgusidet jms.

(6) IT maksumusest. Tulles tagasi eel punkti (3) juurde, meie oleme aastaid oma MS'i litsentsid välja ostnud ning tehnikapõhiselt ei ole me pidanud vajalikuks ei masinal toimivat operatsioonisüsteemi ega ka kontoritarkvara uuendada (muidugi, turvaparandused jms. on ikka asjakohaselt laetud) -- toimib ja rahuldab kasutajat, miks seda uuendust teha!? Nüüdsest hakkame aga maksma iga-aastast "lõivu" selle "harjumuse" eest, mida me suuresti ka ei kasuta, ütleme, saaksime ilma probleemideta ka selleta (~ maksva harjumuseta) hakkama. Pealegi, milleks Windows XP'le mõeldud arvutile hakata Windows 7't laadima!? Või, Windows 7 arvutile ... Windows 11't!? Mina jätkaks poliitikaga (eel p-d (2) ja (3)), kus me in corpore ei liitu MS'i litsentsindusega. Olgu nimetet, et MS operatsioonisüsteem tuleb soovi korral enamasti arvutiga kaasa.