From: Alar Pandis [mailto:Alar.Pandis at gmail.com]
Sent: Friday, December 27, 2013 8:29 AM
To: 'Ene.Ergma at riigikogu.ee'; 'Laine.Randjarv at riigikogu.ee'; 'Jyri.Ratas at riigikogu.ee'
Subject: FW: Microsoft - olla v mitte olla v veidi olla

Tere!

Unus sootuks, minu viga.

Alar Pandis.

PS! http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=kontaktid

"asesimehe sekretär"

/järgneb eeltoodud kiri/

From: Alar Pandis [mailto:Alar.Pandis at gmail.com]
Sent: Monday, December 30, 2013 7:54 AM
To: 'Jaak Aaviksoo'; 'kultuurikomisjon at riigikogu.ee'; 'keskfr at riigikogu.ee'; 'reformfr at riigikogu.ee'; 'irl at riigikogu.ee'; 'sotsiaaldemokraadid at riigikogu.ee'; 'Ene.Ergma at riigikogu.ee'; 'Laine.Randjarv at riigikogu.ee'; 'Jyri.Ratas at riigikogu.ee'
Cc: 'Deniss.Borodits at riigikogu.ee'; 'Andres.Herkel at riigikogu.ee'; 'Lembit.Kaljuvee at riigikogu.ee'; 'Inara.Luigas at riigikogu.ee'; 'Kalle.Laanet at riigikogu.ee'; 'Rainer.Vakra at riigikogu.ee'; 'rahvahaal at delfi.ee'; 'Teele Tammeorg'; 'Jaak Anton'; 'Argo Kerb'
Subject: RE: Microsoft - olla v mitte olla v veidi olla

Tere taas!

Tänan, aga vara veel minu poolt aastalõpusoovideks!

Esmalt olulisest.

Ettepanek on kogu (rohkem või vähem) avalikus sektoris (nii vormiliselt kui sisuliselt) üle minna avatud dokumendiformaadile-standardile ning seejuures vabavaralisele ning avatud lähtekoodiga kontoritarkvarale LibreOffice.

(Pikem sisuline kirjutis on toodud kaugemal allpool.)

Saagem aru, tulebki hakata muutma meie riigi (sh-s koolide, hr. Aaviksoo) tarkvarapoliitikat, see on minu kirjutise sõnum, sh-s, mitte niivõrd Teie ... (MS'iga tehtud) JOKK-leping. Ja tänan, et Te – küll vist valedel eeldustel – erandi tegite. "Tuld!" Ning mul on heameel, et vististi ei ole ma oma mõtetega päris üksi.

Mida minusugune "paranoilise kirjaviisiga" reakodanik peab arvama, kui ta loeb must-valgel, et "Haridusministeerium sõlmis lepingu Microsoftiga" ning sinna lisaks haridusministri (uskumatut, nagu a-st 2003 pärit) kommentaari: "Kasu on sellest ikkagi õpilastele, sest praktikas on nii, et kui inimene tahab minna kuhugi tööle, siis küsitakse tema käest ikka, kas ta oskab kasutada Wordi või Excelit, mitte seda, kas ta oskab kasutada vastavaid vabavarasid". Tarkvaraideoloogia. M.O.T.T.

Ma näen aga, et saab ja tuleb teisiti toimida. Kirjutasin HTM'i, ajakirjandusele, nüüd olen ma oma ettepanekuga siin.

Sellega võiks ju joone sellele e-kirjale alla tõmmata, aga ... miskit jääb nagu kripeldama.

HTM'i "valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning [...] valdkondade korraldamine", "ülesanne on korraldus- ja arendustegevus ning planeerimine, riiklike seisukohtade kujundamine [...] valitsemisalas". See loetub seadusest. Mina loen siit välja, et HTM'i kompetentsi kuulub ja peabki kuuluma mh-s ka valitsemisala IKT-poliitika (sh-s üldine tarkvarapoliitika).

Kui nii, siis kas see tarkvarapoliitika on, variant 1, pelgalt vaid ... "meie ei sekku, sõlmime vaid parimate tavade kohaselt lepinguid"-poliitika? või on see, variant 2, tõesti Eesti tulevikku ning rahakotti kaugemale kui 4 aastat vaatav riigimehelik poliitika? Strateegia, kui soovite.

Mis seni kehtinud MS'i leping (mis minu arvates ei olnud juba pädev) Eesti riigile maksma on läinud!? Mis oli Teie plaan juhuks, kui mis-iganes-põhjusel MS'i leping jäänukski sõlmimata!? Mitte, et mina või keegi arvaks, et see sõlmitud leping mingi pääsetee oleks, pigem on need lepingud olnud kui Pyrrhose võidud. Ning, Te ju annate endale aru, et ka sõlmitud leping lõppeb!? Kui mitte rääkida tehtavate kulutuste iga-aastasest kallinemisest. Mis on Teie plaan selles osas edasiseks? "Me ei sekku"?! Mis on Teie hinnangul selle sõlmitud lepingu (hinnanguline) maksumus aastani 2017!?

Mis on selle lepinguga see sõnum meie (üldharidus)koolidele, nii koolide juhtidele kui õpilastele ja ka lapsevanematele!? "Laskem minna vanas vaimus"!? "On aega kohanemaks kallineva Wordi ja Exceliga"!? "Valik on teie"!? Kuidas ma ka ei arvaks meie koolidest ning nende juhtimisest ja inimeste tarkvara-teadlikkusest, ilmselgelt saate ka Teie aru, et on teatud temaatikad, mis vajavad ka koolidele ette ütlemist, soovitamist, kehtestamist, kui soovite. Kui koolidirektor näeb – arvab teadvat –, et Word ongi see ainuke võimalus ("vaata, mida haridusminister ütles", 'küll tema teab"), siis ta teebki endiselt selle kulu, teadmata, et on alternatiive, mis ei eelda põhiosas ehk sootuks mingit kulu, tagamaks sama – mina ütleks, ideeliselt paremagi – tulemuse. Kriburada saavad lapsed edasi Wordi-õpet ning kodused peavad samamoodi kohanemiseks toime tulema kalli(neva)s tarkvara-maailmas. Teadmata, et on alternatiive. Aastal 2013, juba aastaid varasemaski. Olete neist alternatiividest oma valitsemisalas teada andnud!? Te ju mõistate, et mida-iganes-te-maksate (vabandust, maksumaksja maksab), see on ikkagi kallim kui sootuks mitte maksta. Kas pole!? Ja päeva lõpuks on pisukese tarkvarapoliitilise otsuse järgselt vabanenud vahendeid nii arvutitarkvara kui -riistvara tarvis. Neid vahendeid on vaja! Ja vabanemas ehk enamakski, kui tulla tagasi minu kirjutise idee juurde. Lõpuks, teate, on kõne all ka minu laste õpetamine ja minu kui maksumaksja raha kulutamine.

Ma'i räägigi juba "avastusest", et Wordi ja Exceli kõrval on ... Writer ja Calc jm., nagu ka Windowsi kõrval Linux ning iOS, nagu ka Microsofti kõrval Novell jt., uskumatu, kas pole!? Ning, hr. Aaviksoo, oma lastele peame me õpetama mitte Wordi ega Excelit vaid tekstitöötlust ning tabelarvutust, saate aru vahest!? Et nad tööle minnes Teie poolt formuleeritud küsimusele saaksid vastata ... "mida iganes, hr. tööandja"! (Üldhariduskoolist on sinnamaale, tõsi, veidi aega, kas pole!) Matemaatikat ei õpeta me koolis ju mitte ainult seetõttu, et laps oskaks rehkendada, sellega saab ta oma pihu-millel-iganes hakkama.

Seega, kokkuvõtvalt, selle "mittekohustusliku" lepinguga määrate Te tahes-tahtmata (!) nii koolide kui seonduva kulutused ning ka tarkvaraideoloogia. Jah, sõlmimata leping ning pisuke tarkvara-poliitiline tegevus sinna juurde oleks olnud odavam, meile kõigile. Juba aastaid! Ja – nagu korduvalt nimetet – mitte vaid rahalises mõttes.

Ning, paranoiline või mitte, teate, lepingud on enamasti vähemasti kahepoolsed, ei maksa meidki päris naiivseteks pidada. Kontekstist väljakistuna ("meie sõlmime vaid lepinguid") esitatud küsimus "miks nimetet leping on halvem kui lepingu puudumine" ... vabandage, loetub väga demagoogiana.

Jah, sobiliku vabavaralise (avatud lähtekoodiga) tarkvara laiem kasutamine ei kanna mitte alati endal küljes rahanumbrit, aga küll enamasti ideed.

Kui Müncheni linn sai hakkama, saame ka meie.

Ja nüüd siis ... parimat kõigile nii aastalõpuks kui uueks aastaks!

Terv, Alar Pandis.

Ja tõesti ongi selliselt, et Eesti riigi kodaniku avaldatud arvamus on riigi (haridus)ministri must-valgel väljendatud hinnangul kui "paranoiline kirjutis"!? Ei-ei, mitte et see mind isiklikult väga morjendaks, pigem ... iseloomustab see murettekitavalt laiemat pilti.

/järgneb eeltoodud kiri/

From: Alar Pandis [mailto:Alar.Pandis at gmail.com]
Sent: Tuesday, December 31, 2013 4:07 PM
To: 'Jaak Aaviksoo'
Subject: RE: Microsoft - olla v mitte olla v veidi olla

Tere! Ning tänud!

Ei ole mingit ususõda. Vähemasti minu poolelt. Vaid tagasihoidlik ettepanek. Aga eks ma olen püüdnud argumenteerida kuis oskan.

Uskuge või mitte, aga ma ei arva end just eriti suur vabavara fänn olevat (pigem ettevaatlik, ütleks nii). Ja kindlasti ei taha ma väita, et Microsofti (MS) tarkvara (sh-s Office) halb oleks. Või et keskit kuskil harimatu.

Olen mõelnud paljude asjade üle, palju ka selle üle, miks meil Eestis asjalood on nagu on ja kas nad oleksid võinud teatud otsuste korral olla teisiti ning - mis olulisemgi - kas ja kuidas nad saavad olla teisiti. Nii antudki juhul.

Olen ka mõelnud, et kui tugev ikkagi on see vaba tarkvara ühisus (tegelt, üllatavalt tugev!), nagu ka, et mis tulevik võib oodata MS'i.

Ma ei võta hindamaks, kui paljud miskit tarkvara kasutavad, aga fakt on, et kontoritarkvara LibreOffice (LO) on vabalt ning tasuta saadaval kasutamaks kus-iganes, millel-iganes ning kelle-poolt-iganes. Mõistlik sisuline kahtlus oleks (minul vähemasti), et kas see ikka on sisuliselt kasutatav, st. meie vajadustele vastav. On. Ning ei ole keerukas seda tarkvara vajadusel vähem või rohkem "kohandada".

LO peab olema, Microsoft Office (MSO) võib olla. See hüüdlause sobib mis-iganes juhul, aga kindlasti on LO'tamise mõte lisaks ideele ka puht-pragmaatiline, st. rahanumbrist kantud.

Samas, ma ei ole silmas pidanud, et liiguksime teise äärmusesse. Muidugi on tarkvaravaldkonnad ning kindlasti tarkvara laiema kasutamise valdkonnad, kus ei sobi hoopiski või ei ole organiseeritud teenuse saamiseks/pakkumiseks mõistlik või isegi võimalik läbi ajada (ainult) vabavaraga. Absoluutselt. Ning ma ei kõnele vaid spetsiaaltarkvarast.

(Muuseas, näiteks Linux'i areng on näidanud, et vabavara arendust ning perspektiive ja selle ühisuse tugevust ei tasu kindlasti alahinnata.)

Ning - ka siin ülikoolis - ma ei pea õigeks, kui kogu arvutihaldus ehitatakse ümber (renditud) kontoritarkvara või pelgalt sellest lähtuvalt. Seda enam IT-keskkonnas, kus tuumikprotsessid ei olegi MS'i tarkvaraga sootuks seotud. Ning sealsamas ülikoolis on veel olemas parima halduse näide, kus IT-alaselt on asjalood seatud teisiti (valdavalt mitte vabavaraliselt! vaid Novell'i tarkvaraga ning kindlasti mitte "põlveotsas") ning mh-s pole seetõttu loobutud MSO'st.

... Ega Te ju arva, et IT-ametnikud kuidagi erinevad tavaametnikest!? Ja kui see ametnik ütleb otsustajale, et Word (~ MS) ongi see ainuke ja õige, siis ... nii ongi. Vastupidise väitmine riivaks ... ametniku enda huve (paremal juhul kasvõi tema status quo'd). Tihtipeale määrab just see - arvan - paljudes kohtades IKT-maastiku. Eriti kohtades, kus raha selle "lõbu" eest tasumiseks ... on "võõras".

Muidugi ei ole "tasuta lõunaid" (kindlasti mitte absolutiseerides), aga see ei tähenda, et peab - isegi kui rahakott lubab - menüü kall(e)ima eine tellima, et kõhtu tervislikult täis saada! Tõsi ju seegi. Ning võib-olla, vaid võib-olla!, saame teatud valikutel korra päevas endile lubada tasuta kõhutäie, nö. Nii kindlasti, kui kindel siin (IKT) maailmas üldse olla saabki!

Tänud taas ning parimat Teilegi!

Terv, Alar Pandis.