Kommentaariks: see kiri - nagu mitmedki - jäi saatmata, kuna kahtlesin tulemuslikkuses/mõttekuses ning sügisesed sündmused näitasid ilmekalt, et, jah, sellest poleks olnud abi. Vt. Koondamisest.

[mai 2014]

Tere!

Minu nimi on Alar Pandis ning töötan Tartu Ülikooli Infotehnoloogia osakonna (edaspidi ka ITo) kasutajatoe talituse peaspetsialistina. Enne seda töötasin kaua aega majandusteaduskonna IT administraatorina. Minu töö esmane sisuline fookus on endiselt majandusteaduskond. Olen meie ülikoolis õppinud (aastatel 1982 kuni 1989, sh-s kaks aastat Nõukogude Armees) ja lõpetanud matemaatikateaduskonna, seejärel suundunud tööle majandusteaduskonda, kus olen töötanud ka õppejõuna.

Seega olen Tartu Ülikool'i IT-vallas töötanud 25+ aastat.

Olen alati olnud seda meelt, et inimene peab saama oma arvamust avaldada, võimalusel argumenteeritult sõltuvalt tema teadmistest, informeeritusest ning sõnavalitsemisest. See õigus ei ole võõrandatav. Ei tohiks olla ka kellegi poolt üritamaks. Kindlasti mitte Tartu Ülikoolis AD 2014. Paraku aga on teisiti.

Tõstatasin ITo's kaks teemat, argumenteerisin neid kuis oskasin. Üks neist oli igapäevasem, aga põhimõtteline, teine teema pikemalt arutelu all olnud, ülikooli huve – minu hinnangul – kontekstis tõsiselt kahjustav ja juba kahjustanud, kindlasti ka põhimõttelisegi sisuga, kuid pigem rohkem juriidiline, kus mh-s – minu hinnangul – toimetati lisaks ülikooli (materiaalsete) huvide kahjustamisele ka seadusevastaselt ning ametiseisundit kuritarvitades. Selle peale – nende teemade eskaleerudes – pani minu vahetu töökorraldaja mind sisuliselt valiku ette – kas ma loobun nende temaatikate arutamisest või … mind vallandatakse. (Konkreetse jutuajamise juures oli ka kolmas inimene.) Ma keeldusin kokkuleppel lahkumast, seda pakuti esmalt, seejärel lubati nimetet eesmärk saavutada teisiti. Ilmselge ähvardus, mida ajahetkeks ei ole ka formaliseeritud. Arusaadavalt oli lisaks subjektiivsele poolele minu kokkuleppel lahkumise keeldumise aluseks ka arusaam, et need teemad, eriti üks sealhulgas, on kaugelt suuremad kui mina. Praeguseks tundub, et seda on ka esimene temaatika. Just need olid kaks etteheidet mulle – mitte rohkem!, millele järgnes soovitus kokkuleppemenetlusel lahkuda. Selline, mitte ainult mulle arusaamatu, "juhtimisstiil" ja sellega seonduv on eriti aktuaalne viimasest sügisest ning probleemina ITo juhile viidatud ka vahepeal. Praegusel hetkel ei ole ma kindel, mis on see "juhtimise tase", millelt selline suhtumine ning "juhtimisstiil" sisuliselt lähtub.

Muidugi olen ma ka varem (nii Universitas'es, laiemas ajakirjanduses, vahetult suheldes jm.) avaldanud oma arvamust. Seda ka ITo's. Ja kavatsen seda ka edaspidi teha. Mitmedki minu arvamused ja pakkumised ei ole olnud kindlasti mitte kitsalt ITo kelle-iganes subjektiivsetes parimates huvides, küll aga – minu hinnangul – ülikooli (ja ka Eesti) parimates huvides. Olen oma arvamust avaldanud ka mitmetel rohkem-või-vähem spetsiifilistel lähenemistel (sh-s ettepanekud leidmaks ja kasutamaks ülikoolile soodsamaid ning aastaid juba kasutustki leidnud IT-lahendusi), need on saanud siinmail vastuseks … "töötad vastu"-"otsustatud" retoorika.

Otsustasin pöörduda Teie poole palumaks hinnangut tekkinud situatsioonile ning võimalusel tegemaks sisulisi järeldusi, kuna leian, et (1) ka Tartu Ülikoolis mis-iganes ametis peab olema õigus avaldada oma arvamust ning seda ka juhul, kui see ei ole samasuunaline kui nn. ametlik arvamus, ehk isegi "eriti" sel juhul, ning (2) sellise põhiprintsiibi rikkumist, mil surutakse maha vaba arvamuse avaldamist ja diskussiooni ning üritatakse selle eest karistada, ei saa kuidagi tolereerida ning sellist "juhtimisstiili" harrastavatel juhtidel ei ole koht Tartu Ülikoolis. Kuidagi ei saa olla ka lahenduseks selliste juhtumite mahavaikimine. Pean tunnistama, et ma ei saa aru, kuidas Tartu Ülikool leiab selliseid "juhte"! Kuigi, tõsi, mul on omad kahtlused.

Antud situatsioonis on lugu isegi hullem, kuna mind on ähvardatud sanktsioonidega teemaarenduse eest, mis minu hinnangul on välja toonud Tartu Ülikooli mittesobiva ebakompetentsuse ja lohakuse ning ülikoolile kahjuliku tegevuse, ehk isegi enamgi veel. Ning asjaosalised ei leiagi, et midagi oleks nagu nende poolt valesti tehtud.

Toon siinkohal tsitaadi ühe IT osakonna töötaja väga tabavast (antud teemal esitatud) kommentaarist – "[…] sooviks, et Tartu Ülikool oleks organisatsioon, kus tugeva ja argumenteeritud arvamuse omamine ning selle välja ütlemine ei jõuaks mitte kunagi küsimuseni "kas on vaja hakata töölepingut lõpetama". Mitte kunagi.".

Alar Pandis.