Jah, ühel heal päeval ilmus kommunaalteenuste arvele esialgselt seletamatu kulurida, mis ilmnes olevat pahatahtlikult lisatud "raha õngitsemiseks". Mis teeb teema aga veelgi kummaliseks, pearaamatupidaja (pea!), kes selle lisas, isegi ei vabandanud, formaalseltki mitte! Samamoodi on veider, et tolle "teenust pakkuva" raamatupidamisfirma juht isegi mitte ei kommenteerinud toimuvat.

Lisaks vassis too nn. pearaamatupidaja prügiveo kulude arvestusel.

Allpool on toodud selle suhtluse ajalugu, esialgu jättes osad asjaosalised ära märkimata. Kuniks.

nn. pearaamatupidaja – raamatupidaja, kes vassis, pehmelt väljendudes
esimees – korteriühistu esimees
raamatupidamisfirma juht – raamatupidamisfirma juht, kes vaikis

Saatja: Alar Pandis <[email protected]>
Saatmisaeg: esmaspäev, 13. veebruar 2023 15:30
Adressaat: Nn. pearaamatupidaja <nn. pearaamatupidaja>
Teema: RE: Korteri arve

Tere!

Torkas silma: „Külm vesi – 5.35 m3 – 13.38“. Mis teema sellega on?, silmas pidades, et kust see info veekulu kohta pärineb?

T&terv, Alar.

From: Alar Pandis <[email protected]>
Sent: Tuesday, February 21, 2023 8:00 AM
To: 'Nn. pearaamatupidaja' <nn. pearaamatupidaja>
Subject: RE: Korteri arve

Tere.

Esmalt konstruktiivselt.

(1) Viimane näitude ja elanike arvu info edastati teile 14.11.

(2) Mis punkti(de)le KÜ X põhikirjas (või muudes õigusaktides) te toetute antud otsuse tegemisel, et korter 4 arvele lisada „Külm vesi – 5.35 m3 – 13.38“?

(3) Ilmselgelt on viimane arve ebaõige juba selles osas, et isegi kui (isegi kui!) teie toiming on olnud õiguspärane, siis on see kulu valel arvereal, sh-s on ebaõige näidu „kerimine“.

(4) Samuti huvitaks, millis(t)ele õigusakti(de)le te toetute nõudmaks igakuist kulunäitude esitamist ka juhul, kui teile on juba teatatud elanike arvu muudatusest, st. et elanike arv on faktiliselt 0.

(5) „Eelnevatel kuudel pole seda [vee ülekulu arvestust?] Teie korterile tehtud.“, miks?

Alar Pandis.

Saatja: Alar Pandis <[email protected]>
Saatmisaeg: esmaspäev, 6. märts 2023 08:00
Adressaat: Nn. pearaamatupidaja <nn. pearaamatupidaja>
Koopia: esimees; Raamatupidamisfirma <raamatupidamisfirma>
Teema: RE: Korteri arve

Tere.

Nonii, kaks nädalat ja … vaikus. Ajahetkel sooviks endiselt selgitusi.

Neile, kes liitunud meiega ajahetkel, soovitan alustada kõige alumisest postitusest ja sealt ülespoole. (Ei ole pikk lugemine, konteksti mõistmiseks vajalik.)

Kuna jaanuarikuu arve vaidlustamisele ei vastatud ning mul on alust arvata, et see arve ei olnud koostatud seadusega kooskõlas, siis jätsin ma ajahetkel vaidlusaluse rea, summas 13.38 EUR’i, maksmata. Vähemasti, vähemasti (!) on (oli) see summa valel real, selles pole kahtlustki, meelevaldselt on ka „keritud“.

Aga, mis kontekstis olulisim, ehk oskavad need, kes meiega alles liitunud, (aidata) vastata alltoodud (21.02) küsimustele.

Lisaks … tuleks tagasi eelmise aasta oktoobrisse (11.10), mil esmakordselt teavitati korteri elanike arvu muutumisest (nagu seda tuleb teha, mil see „muudatus“ toimub!) 2-lt 0-le. Ja sealt veel üks küsimus, nimelt …

(6) Millisele seadusepügalale toetute väites „3) Ühe elaniku pean korteris näitama, kuna prügivedu on ühistul jaotatud elanike järgi. See, et kedagi korteris ei ela, ei vabasta prügiveo tasust, sest Teil on alati võimalus ja õigus sinna prügikasti prügi panna.“?

Alar Pandis.

Saatja: Alar Pandis <[email protected]>
Saatmisaeg: neljapäev, 9. märts 2023 08:01
Adressaat: Nn. pearaamatupidaja <nn. pearaamatupidaja>
Koopia: esimees; Raamatupidamisfirma <raamatupidamisfirma>
Teema: RE: Korteri arve

Tere.

Kordan oma küsimust … „(2) Mis punkti(de)le KÜ X põhikirjas (või muudes õigusaktides) te toetute antud otsuse tegemisel, et korter 4 arvele lisada „Külm vesi – 5.35 m3 – 13.38“?“.

Alar Pandis.

From: Alar Pandis <[email protected]>
Sent: Friday, March 10, 2023 8:01 AM
To: 'Nn. pearaamatupidaja' <nn. pearaamatupidaja>
Cc: 'Esimees' <esimees>; 'Juhataja' <juhataja>
Subject: RE: Korteri arve

Tere.

Ma sõnastan oma küsimuse ümber ja esitan selle kolmandat korda: mis punktidele KÜ X põhikirjas, kodukorras või muudes õigusaktides te toetusite lisamaks korter 4 arvele kõnealuse summa 13.38 eurot?, väidetavalt „vee ülekulu perioodide oktoober kuni jaanuar eest“.

Alar Pandis.

Saatja: Alar Pandis <[email protected]>
Saatmisaeg: neljapäev, 23. märts 2023 08:01
Adressaat: Nn. pearaamatupidaja <nn. pearaamatupidaja>
Koopia: esimees; Juhataja <juhataja>
Teema: RE: Korteri arve

Tere.

Järeldus: toimisite summa 13.38 eurot (väidetavalt „vee ülekulu perioodide oktoober kuni jaanuar eest“) lisamisel korter 4 jaanuarikuu arvele õigusliku aluseta.

Alar Pandis.

Tere.

On (~ peaks olema, ~ võiks olla) ütlematagi selge, et kui …

Aga … alustame algusest. Seekord ka veidi emotsioone lisades.

Eeldused: korteriühistu X põhikiri (väljavõte põhikirjast), korteriühistu X kodukord (väljavõte kodukorrast) ja (esiteks) „rahulolematust tekitanud summa“ (korter 4 jaanuar 2023) arvelt nr. 6676 (13.02.2023) … 3 Külm vesi 5.35 m3 2.500 EUR/m3 13.38.

Mis selle algse teema juures kõige enam (ebameeldivalt) puudutas, see oli suhtumine. Ning algse „segaduse“ põhjustas mitte pooltõena toodud „näitude mitteteatamine kolm kuud järjest“ (sest teada oli antud elanike puudumisest korteris) vaid eelkõige pearaamatupidaja suhtumine.

Isegi kui pearaamatupidaja mõttekäik ja tegevus oleks olnud seaduslik (st. kirja pandud seadustele tuginev), isegi kui!, siis „headest soovidest“, mida pearaamatupidaja iga oma e-kirjaga nii rõhutab, ning hea usu põhimõttest lähtuvalt oleks vähim olnud „süüdlaselt“ uurida, kas elanike arv on muutunud ja/või näidud on endised!? Kahtluste korral („kolm kuud“ ju!) seniks esitatu pidamises. (Pearaamatupidajale ju anti teada, et elanike arv on 0 ja sellest järelduvalt ei toimu vee kulutamist ega prügi tekitamist.) Pearaamatupidaja ei teinud seda, ei uurinud. Jah, ilmselt ei pidanudki, rangelt võttes, aga oleks võinud. Mina oleks tõesti „headest soovidest“ lähtuvalt just nii teinud, kahtluste puhul (pigem oleks ma lähtunud senisest laekunud infost). Vastus oleks olnud e-kirja kaugusel, minutid. Seda pearaamatupidaja ei teinud. Selle asemel „virutas“ ta teadlikult (väidetavalt) vee ülekulu „patustanu“ arvele.

Huvitav-huvitav, sest kui terve mõistusega järele mõelda – korteriomanik on kõnealused „kolm kuud järjest“ küll tasunud esitatud arveid, aga – huvitav-huvitav! – pole teatanud vee-näitusid (mis moodustavad üldjuhul koguarvest suhteliselt pisikese osa)! … Mida sellest küll järeldada!? Hea usu kontekstis ning teadmisega, et seesama korter on teavitanud elanike arvust 0, ilmsesti pole tal sisulist teatada!? … Pearaamatupidaja järeldas aga seevastu „karistuseks“ talle vee ülekulu, vaja ju koridore pesta! Oh! … Lisaks kõigele tegi pearaamatupidaja seda veel mitte seadusest lähtudes.

Lisaks. Meie viimane „e-jutuajamine“ pearaamatupidajaga, nö. sõbralik, jäi näitude osas nö. pooleli pearaamatupidaja poolt sedastamisega, et „Ja, ma jätan näidud samaks ja kui kunagi esitate, siis saabki kogu vee tarbimine arvestatud.“ (pearaamatupidaja kirjast 12.10.22). See oli vastuseks minu ettepanekule „(2) Näitude osas jään ma hetkel täpse info võlgu. Kas saab selliselt teha, et kui need näidud Teid ei taba ja arve on vaja ju teha, siis las sel (st. eelmisel) kuul olla näidud muutuseta (ehk nad ka on, ma’i tea) ja klaarime järgmisel kuul v millaski, sest eks keegi sinna elama ju asub.“.

Seega, eelöeldu osas kokkuvõtvalt, pearaamatupidaja viimane teadmine antud korteri osas oli, et seal korteris ei ela „faktiliselt“ kedagi. Seega, meie viimane kokkulepe näitude edastamise osas oli „kunagi edastate“, siis klaarime võimalikke erisusi, kui neid peaks olema. Igati loogiline. Ja sellest mina lähtusingi. Ning tervest mõistusest.

Saabus (jaanuarikuu) arve. Seejärel andsin ma pearaamatupidajale teada „kahtlasest reast“, pearaamatupidaja selgitus (õigustus) tekitas mul edasisi küsimusi, mis ma ka esitasin, millele pearaamatupidaja aga enam (kahe nädala jooksul) ei vastanud. Ning, nagu selgub, pearaamatupidaja toimiski ebaseaduslikult. Ilmselt teadlikult, sest minu poolt esmasel viitamisel põhjendas/õigustas ta oma ebaseaduslikku tegu.

Jah, kodukorras on kirjas „3.6. Ühistu liige on kohustatud kirjalikult esitama iga kalendrikuu viimasel päeval korteri veemõõturite näidud ja muutused korteris elavate isikute kohta.“, aga – minu loetuna – see kirjutab pigem lahti, milliseks kuupäevaks on vaja esitada näidud (peetakse ilmsesti silmas näitude fikseerimist hiljemalt kuu lõpu seisuga, arveldusperioodi ja rehkenduste ühtlast alust silmas pidades). Ma ei usu, et teada antud elanike arvu muutusest 0-ks ning hea usu põhimõttest lähtuvalt loeks sellest punktist välja range kohustuse näitudest teada anda igal juhul, seda ka juhul, kui vee tarbimist ei toimu seotult teada antud elanike arvuga 0. Kodukorras toodud sõnastus peab silmas tavaolukorda, mil korteris keskit elab ja tavakulud toimivad, mitte juhtu elanike arvuga 0 kui erandolukorda. Selleks juhuks ongi lähtumine hea usu printsiibist, st. kui elanike arv on 0, siis on loogiline, et kuu lõpu seisuga võetakse arvesse viimane esitatud veekulu näit, olgu siis see näiteks esitatud kasvõi 14-l kuupäeval.

Aga taas, isegi kui, isegi kui!, unustada nii teada antud elanike arv 0 kui ka „head soovid“ kui ka hea usu printsiip ja lugeda 3.6’st välja, et näidud peavad olema esitatud, nui-neljaks!, isegi sel juhul ei olnud ju mingit alust kulureaks, mille pearaamatupidaja arvele pani!

„Kohustus esitata näidud ja elanike arv iga kuiselt tuleneb KÜ sisekorra eeskirjas punk 3.6“ (pearaamatupidaja 6.03 kirjast, muutmata kujul, st. kirjavigadega). Elanike arvu igakuist raporteerimise kohustust mina „seadusest“ välja ei loe … nii põhikirja p-s 3.2.12 („teatama […] muudatustest tema korteris elavate majaelanike arvust“) kui eeltoodud kodukorra p-s 3.6 on kirjas kohustus teatada elanike arvu „muudatusest“. See on oluline, sest üldjuhul korteri elanike arv igakuiselt ei muutu ning „muudatusest teatamine“ on piisav. Teisisõnu, pearaamatupidajale anti teada muudatusest ja edasise suhtes peab ta lähtuma sellest kuniks ei teatata uuest „muudatusest“. Rõhutan siingi hea usu printsiipi, millest me kõik peame lähtuma. Seega, kui pearaamatupidajale anti teada korter 4 osas, et elanike arv on 0, siis pearaamatupidaja peabki sellest arvust lähtuma kuniks ei anta teada teisiti, st. „muudatusest“. Igati praktiline ja igati loogiline.
Sama „muu(da)tuse nõue“ peaks käima ka veenäitude osas, aga kodukorra kirjutajad eeldasid tavajuhtu, mil korteris keskit ikka elab. Teiste sõnadega, ei ole loogiline (~ on mõttetu) nõuda igakuist infoedastust, kui see on muutumatu. Kodukorras on ju sellessamas p-s 3.6 kirjas, et näidud peab „esitama iga kalendrikuu viimasel päeval“. Ilmselt on silmas peetud eelkõige fikseerimise aega, aga … must-valgena ei loetu see kui „hiljemalt [järgmise kuu?] 5. kuupäevaks“, kas pole!

Prügiveo kulude arvestusel tuleb pearaamatupidajal lähtuda põhikirja p-st 3.2.7.3: „Prügiveo eest tasumisel lähtutakse korteris elavate inimeste arvust.“. Must-valgel kirjas. Varasemas seletas pearaamatupidaja seda „See, et kedagi korteris ei ela, ei vabasta prügiveo tasust, sest Teil on alati võimalus ja õigus sinna prügikasti prügi panna.“, hilisemas aga „arvuks märgitakse 0, ebaaus teiste elanike suhtes“* võrdsustades seda kulu territooriumi hoolduse ja trepikodade pesu kuluga. Mh. Erinevalt „territooriumi korrashoiust“ on prügiveo puhul võimalik rehkendada – 0 elanikku, kulu ei tekitata, a’la korteris vee kulu on võimalik rehkendada – 0 elanikku, vett ei kulutata. Iseasi oleks prügikonteineri rendi (osa) eest tasumine. Aga … loe p-t 3.2.7.3. Trepikodade pesu osas … jah, seda ma eraldi kulureana ei näe, ilmsesti siis sisaldab seda „hoolduskoristus“, kuigi … ka kodukorras kulude lahti kirjutuses ma seda sootuks ei näe, mh. Aga, nii-või-teisiti, erinevalt prügiteenusest, trepikodade pesu (nagu ka territooriumi hooldust) ei saa mõõta samaväärselt (selgelt).

„Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.“ (Korteriomandi- ja korteriühistuseadus, paragrahv 40 lõige 2).

* „ebaaus teiste elanike suhtes“ – ja selle „aususe“ üle, tundub, otsustab pearaamatupidaja, mitte seadus!

Siinkohal on otstarbekas märkida, kuivõrd „kinni“ on pearaamatupidaja kodukorra p-t 3.6 pigem ebaõnnestunud ja (elanike arv 0) erandkorda mitte katvas sõnastuses näitude edastamise osas, aga samas ei tee märkamakski p-s 3.2.7.3 üpris üheselt mõistetavat sisu.

Seega, arvates minu poolt edastatud elanike arvu muudatusest (0) on prügikulu nõudmine olnud ebaseaduslik.

Aga, hetkeks olulisimast. Kogu teema mind ehk enim kummastanud osa.

Minu küsimusele „(2) Mis punkti(de)le KÜ X põhikirjas (või muudes õigusaktides) te toetute antud otsuse tegemisel, et korter 4 arvele lisada „Külm vesi – 5.35 m3 – 13.38“?“ jättis pearaamatupidaja vastamata. Viimases kirjas piirdus ta sedastamisega „1. Teen muudatuse veebruarikuu arvega ning krediteerin rahulolematust tekitanud summa 13.38€.“. Seejärel esitasin ma selle küsimuse taas, kuna pearaamatupidaja vastus ei olnud aktsepteeritav vastusena, tagasi sain taas pelgalt sedastamise. Seejärel ma sõnastasin küsimuse ümber ja vastust enam ei saanudki. Eelöeldust ning põgusast tutvumisest nii KÜ X põhikirja kui kodukorraga ja seadusega teen ma järelduse, et arvele lisati kõnealune summa ebaseaduslikult. (Rääkimata sellest, et kulu lisati sootuks valele kulureale, kui silmas pidada ja uskuda pearaamatupidaja algset viidet vee ülekulule.)

Parafraseerides. Pearaamatupidaja paneb arvele kirja kulu, pearaamatupidajale antakse sellest teada, st. esitati kahtlus selle rea seaduslikkuses, pearaamatupidaja õigustab enda tegevust, st. ta tegi selle liigutuse ilmselgelt teadlikult (mitte et enne selles oleks kahtlust, st. et oleks olnud viga, juhtub ju!, aga mitte siinkohal), järgnevale selgitust nõudvale kirjale pearaamatupidaja enam ei vasta. Seega pearaamatupidaja justkui toimis, et a’la (emotsioonid) „määrime […] selle rea, las maksab!“, aga „[…]“ punnib vastu ja ei maksa. Seejärel kirjutab pearaamatupidaja, justkui midagi ei olegi juhtunud, „rahulolematust tekitanud summa“ krediteerimisest, umbes … „noh, […] ei läinud läbi“, mis seal’s ikka, juhtub ka nii. … Aga nii (st. selliste „kuluridade“ tekkimist) ei tohiks üldse juhtuda! Selliselt ei tohi(ks) toimida ja selline toiming ei saa olla (ega tohi olla) möödavaadatav, ka asjaosaliste suhtes! Meenutan pearaamatupidaja õigustamist, mil talle viidati ebaseaduslikule kulureale.

Ning, see alguses nimetet suhtumine väljendub ka sõnade valikus … „rahulolematust tekitanud summa“. Mis puutub siia „rahulolematus“!?, see oli (on) ju ebaseaduslikult arvele lisatud summa, „röövimine päise päeva ajal“. Punkt. Selliselt pearaamatupidaja toimis ja isegi ei tunnista seda, ei mingit (formaalsetki) vabandust! Krediteerimine ei muuda toimunut ju olematuks. Uskumatu!

Järeldus: selle ebameeldiva olukorra põhjustas mitte „näitude mitteteatamine kolm kuud järjest“ vaid pearaamatupidaja teadlik ebaseaduslik tegu ja pearaamatupidaja … ebameeldiv ja sh-s arrogantne (loe: ülbe) suhtumine. Jah, olukord on ebameeldiv, pole kahtlustki. Endiselt on.

Kirja alguse juurde tagasi. On (~ peaks olema, ~ võiks olla) ütlematagi selge, et kui …

… korteriühistu liikmel on teatada muutustest veenäitudes ja/või elanike arvus vm., siis see info edastatakse. Kui nimetet muutusi pole (loe: see järeldub ka tõigast, mil etteantud kuupäevaks ei ole infot edastatud), siis tuleb (~ tuleks) igasugustes rehkendustes jätkata (~ peaks jätkama) seniks edastatud infoga. Seega – edaspidiseks veelgi selgemalt väljendudes –, kui X korter 4 osas ei ole etteantud ajaks infot edastatud, siis tuleb sellest välja lugeda, et muutusi esitamisele kuuluvas infos edastada ei ole.

Mis puudutab KÜ seaduskogusid, st. põhikirja ning kodukorda. Kui antud juhul oleks lähtutud loogilisusest, „headest soovidest“ ning hea usu põhimõttest ja ka juba kirja pandud seadusest, mida me ju tegelt oma lepingupartneritelt eeldame! (ärge unustage, et leping võib teie firmal ju olla allkirjastatud korteriühistu esimehega, aga ühistu moodustavad selle liikmed!), siis … ei põhikiri ega ka kodukord pole siinkohal sootuks nii „auklikud“ ega (kohandatavat) muutmist vajavad. Tuletan meelde, et probleem algas pearaamatupidaja poolt meelevaldselt lisatud kulureast ning seda ei lisanud sinna – ega ka andnud selleks alust – ei põhikiri ega kodukord. … Teisalt, vältimaks suvatõlgendusi, muudaks mina kodukorra punkti 3.6 selliselt: „Ühistu liige on kohustatud fikseerima veemõõturite näitude ning korteris elavate isikute info muutused kalendrikuu viimase päeva seisuga ning esitama need kirjalikult hiljemalt järgmise kuu 5-ks kuupäevaks;“. Eriti arusaamatute tarvis. Usutavasti pidasid eelkäijad just selliselt silmas. Seda juhuks, kui kodukorra muutmine millaski teemaks tuleb, kindlasti ei ole vaja seda (erakorraliselt) tegema hakata vaid antud juhust lähtuvalt.

Mina ei soovitaks sellist teenust kellelegi ning antud juht tekitab kahtlusi, pehmelt väljendudes! Ja lugu tuleb avalikustada. Kaasata tuleks revisjonikomisjon (audiitor). On ju teised ühistu liikmed, kelle arvetele on ehk samuti tekkinud „kahtlased kuluread“ ja/või „rahulolematust tekitanud summa“d, on ju teised ühistud jt., kellele sama(st) teenust osutatakse. …

Alar Pandis.

...