Hääl - vabadus, vaikimine - orjus!

13. mail 2014 kutsuti mind vahetu töökorraldaja kabinetti. Kohtumisel küsiti minult, kas loeme teemad ["Telefonid veebis" ja Riigihankest] lõpetatuks. Mina vastasin, et ei saa seda teha, kuna minu hinnangul on rikutud ja rikutakse endiselt ülikooli huve ja ka seadust. Selle peale tegi vahetu töökorraldaja ettepaneku kokkuleppel töölt lahkuda. Ma keeldusin. Leiavad teised teed. Ja leidsidki. Aga hiljem. Jutuajamise juures oli ka kolmas isik. Vaikiv osapool. Ustavalt vaikiv osapool. Vaikivas Ülikoolis.

Aga lugu algas juba varem. Praegusel hetkel tagasi mõeldes ... jaanuaris 2013 (kui segastel asjaoludel sunniti lahkuma tollane IT osakonna juht) ... ei-ei, ilmsesti veelgi varem ... ja-jaa, ilmsesti siis, kui Tartu Ülikool sai kantsleri. Just.

Olin 25 aastat töötanud Tartu Ülikoolis, enne seda 7 aastat õpinguid (tegelt 5, 2 aastat NA's). Julgen väita, seadnud jalule parima IT-keskkonna siinmail. Aga ... ma kaldun teemast kõrvale, see on hoopis teine lugu.

Niisiis, algas temaatika kaugelt varem kui see 13. mai. Ma siiski ei hakkaks siinkohal lahkama teemat eelviidatud aastaid tagasi juhtunust. Piirduks esialgu viimaste kuudega. Ja vihjatud kahest teemast esialgu ühega. Riigihankega.

Ülikoolis kehtis 1. jaanuarist kuni 30. juunini lauaarvutikomplektide soetamine nö. riigihanke alusel. Tollasel hankel osales kaks firmat. Hangetel, teatavasti, miskit küsitakse ja miskit lubatakse ning kokkuleppel sõlmitakse leping. Hankeleping. Arvutite jms. puhul suht detailne leping. Nii ka sel korral.

Esimene selle hankelepingu alusel soetatud lauaarvuti sattus minu silma alla 13. märtsil. Ning mulle torkas kohe silma, et nimetet tehnika ei vasta hankelepingus sätestatule. Mil moel? Siinkohal pean minema veidi IT-alasemaks. Hankelepingu alusel oli ette nähtud 4 USB porti arvuti esipaneelil, saabunud mudelil aga oli neid 2. Kirjutasin IT osakonda riigihangete teemaga tegelejale ja sain vastuseks, et minu silma alla sattunud tehnika oli soetatud veel eelmise aasta hankelepingu alusel, kus sellist nõuet ei olnud. Mis seal's ikka. (Hilisemas selgub, et see oli vale, st. need arvutid olid soetatud just-nimelt kõnealuse hankelepingu alusel.)

Mõni aeg hiljem oli endal võimalus tarnijalt tellida hankelepingu alusel lauaarvuti. Jah, õigus, selgi puudus 4 porti esipaneelil. Kirjutasin taas IT osakonda. Vastuseks sain mh-s, et kas mul on seal neid 4 porti esipaneelil vaja!? Suhtlesin ka tarnijaga. Neilegi, tundus, tuli see portide nõudmine üllatusena. 26. märts kirjutasin, 27. vastati lubadusega uurida ja 31. siis paluti telefoninumbrit. (Tõsi, vahepeal oli nädalavahetus.) Aga, jah, nad leidsid, et sellele mudelile on tõepoolest olemas esipaneeli osa asendus, mis tagab 2 pordi asemele 4 porti. Miks siis seniks seda hankelepingus sätestatut tarnitud polnud!? Hoopis huvitav on, et kuidas siis selline 4 pordi nõue sinna hankesse sattus, kui – tundub – ei ülikooli vastutav ametnik ega tarnija seda teadnud!? (Vastus tuleb allpool.)

Enamgi veel. Tolleks hetkeks olin "avastanud" mittevastavusi veelgi. Nimelt. Lepingu alusel oli nõutud, et kogu tarnitav arvutikomplekt peab olema toodetud sama tarnija poolt. Sh-s siis ka monitor, klaviatuur ja hiir. Aga ... tarnitud tehnikal oli teise tootja klaviatuur. Miks? Teadagi. Kulude optimeerimine. ... Mitte just ülikooli kasuks.

Sellega puuduste rida aga ei lõppenud. Hankelepingu alusel pidi arvutikomplektis olema "korpuse kesklukustus ja sensor". Jah, sensor oli, aga kesklukustus puudub.

Siinkohal ma hetkeks peatun teema kirjeldusel ja seletan, mis on antud kontekstis "kesklukustus". Algatuseks küsiks, et mis meenub esmalt, kui küsitakse "mis on kesklukustus" (jättes praeguse konteksti puutumata). Mis on kesklukustus? Mis sõnaga "kesklukustus" meenub? ... Õige – auto kesklukustus. Vajutate nublakale ja ... auto uksed lukustuvad või vastupidi. A'la. Nii antudki juhul – kesklukustus on elektrooniliselt juhitav "jubin" arvuti korpuses, millega saab arvuti korpust "juhuslike avamiste" eest (nö. füüsiliselt) kaitsta. See on juhitav arvutist j/v eemalt (arvutivõrgu kaudu). (Ei, pulti kui sellist ma ei tea olevat.) Kesklukustus.

Product dimensions (W x D x H) - 2.5 x 1.8 x 1 in

Nonii, kirjutasin tarnijale ning seletasin, mis on kesklukustus antud kontekstis. Läks taas veidi aega (2. aprillil kirjutasin, 7. meenutasin) ning sain vastuseks "Oleme valmis Teile tarnima arvuti korpust keskselt lukustava füüsilise luku: ..." ning mis arvate, mida nad pakkusid? ... Trosslukku. Kõige lihtlabasemat trosslukku. Oi, kolleegid said naerda. Mina ka.

Aga tõsi on, et sel mudelil, mida võitnud pakkuja pakkus, ei olegi sellise "kesklukustamise" omaduse võimalust. Ei olnud seda ka riigihanke protsessi ajal.

Võtsin kontakti ka ülikooli riigihangete talituse juhatajaga, kes arvas, et hange tuleks peatada. Täpselt nii. Kuid ... järgmisel päeval, nii öelda, ta enam seda meelt ei olnud.

Seega. Kus me siis olime. Meie küsisime, meile lubati, aga ... ei tarnitud. Pool hankelepingu kehtivuse aega oli ülikool saanud lihtlabaselt petta. Kui tarnijale viidati puudustele, siis hakkas ta järele mõtlema, et mida ta oli ikka lubanud. Fakt oli ka, et seniks ei olnud tarnija tarninud mitte mingisugust lukustust, ka seda trosslukku mitte. Kuigi ilmselge on, et trosslukk ei ole kesklukustus. Tagatipuks ei vastanudki võitnud pakkumine ju hanke tingimustele.

(Jah, asjalugu iseenesest vaagides võib ju hakata mõtlema, et milleks see kesklukustus ja milleks need 4 porti seal ning mis vahet, mis klaviatuur, aga ... see ei ole see koht, st. meile lubati ja kogu lugu. Nii lihtne see ongi.)

Nagu nimetet, nende puuduste avastamisel informeerisin ka IT osakonna vastavat ametnikku. Suurt tulu selles ei tõusnud. Siis kirjutasin mitmeid kirju IT osakonna kasutajatoe talituse listi, hiljem ka IT osakonna listi. CC'd said osadest kirjadest nii riigihangete talituse juhataja kui ka hilisemas kantsler. Ülikooli IT osakonnal oli võimalus öelda, et "jah, hankelepingut on rikutud, peatagem see j/v viigem see vastavusse". Aga ... nad ei teinud seda. Üks IT osakonna ametnik tegi 9. mail oma palganumbrile mitte vastavad ja lausa seadust rikkuvad "otsused": trossluku osas vs kesklukustus – "Otsus: antud lahendus rahuldab hankes nõutud funktsionaalsust ja on vähemalt samaväärne.", USB portide osas – "Tarnija selgitus: vajadusel tarnitakse esipaneelid millel on 4 USB porti. Otsus: antud lahendus rahuldab hankes nõutud funktsionaalsust. Vastavalt vajadusele annab tellija teada millistele tarnitud arvutitele on lisapaneeli tarvis. Uued tarned komplekteeritakse 4 USB pordiga esipaneelil.", klaviatuuride osas – "Tarnija selgitus: tarnija on nõus tarnima sama tootja klaviatuurid varustatuna tähe kleebistega. Vastavalt tellija suusõnalisele kokkuleppele tarnitakse HP klaviatuurid. Vastavalt soovile on [firma] nõus tarnima ka [lubatud tootja] klaviatuure. Otsus: vastavalt tellija soovile tarnitakse HP klaviatuurid. HP klaviatuurid on vähemalt samaväärsed, ilma kleebisteta (esteetilisem, kulumiskindlam), kallimad ja kiiremini tarnitavad. Sama tootja klaviatuuride valik oleks oluliselt pidurdanud tarneaegu.".

Lauslollus. Olgu mainitud, et trosslukk ei ole kesklukustus (kuigi, saan aru, ametlikul "vaidlusel" oleks hakatud vaagima, mis ikkagi on see "kesklukustus"). Lisaks ei olnud pakutav trosslukk arvuti tootja toode ning mh-s ei oleks saanud ka 4-aastast lubatud tootjapoolset garantiid. 4 USB pordi tagamist esipaneelil oleks tulnud viivitamatult nõuda ka kõigi juba tarnitud arvutite osas, mitte "vastavalt vajadusele". Nagu olete aru saanud oli tarnitav tehnika [tootja] oma, aga pakuti HP klaviatuure. [tootja] ei saa paraku anda garantiid HP klaviatuuridele. See, et HP klaviatuur on kallim, on jama.

"Kui pakkuja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja hankija seda vaikimisi aktsepteerib võib see viia ka järelduseni, et pooled on ebaseaduslikult ehk RHS § 69 lg-tes 3 ja 4 sätestatud nõudeid rikkudes muutnud hankelepingut.". Hankelepingut saab muuta vaid kirjalikult ja seda saab teha ülikooli poolt alates kantslerist, kindlasti mitte IT osakonna ametnik. Ja kindlasti mitte ka antud kontekstis.

Eks selle hanke korralduslikus pooles oli muidki puudujääke.

Aga kuidas ikkagi need "salapärased" nii tarnija kui – nagu selgus – ka hankija poolt ebasoovitavad lukustuse ja USB portide punktid sinna pakkumusse siis ikka sattusid? Selgitus on lihtne. Ülikooli poolt riigihankel esitatud pakkumus oli spetsifikatsiooni osas suuresti copy/paste minu poolt eelmise aasta suvel korrigeeritud spetsifikatsioonist. Sealt siis need "apsakad". Muuseas, mingil moel oli "uude pakkumusse" sisse lipsanud ka kirjaviga – küsiti "dispalyporti" ... ja, mis veelgi "toredam", seda ka lubati. Ilmsesti oli ka võitnud pakkuja kasutanud tekstitöötluse "võlusid". Viidatud eelmise aasta hankel oli ilmselge, mis on kesklukustus. (Vt. eel pilt.)

Hankel osales ka teine pakkuja, kelle pakkumus oli igati vastav küsitule. Ta jäi kõrvale miskit 19 euro tõttu ca 550'se hinna juures, arvutit silmas pidades.

Ja – nagu nimetet – sisulisi puudusi, mida ei saanud aga tarnijale ette heita, oli sel hankel veelgi. Üks ehk ... sisulisim oli, et hankes oli nõutud võimalust lisamaks arvutile teine kõvaketas. Jah, võitnud pakkuja pakutaval oli see võimalus olemas, tõsi, aga ... see eeldas lisakulu 59 eurot spetsiaalse raami tarvis, samuti sai lisada ainult 2.5"se ketta. Jah, sellest "pisiasjast", et arvutil puudus sisemine helitekitaja, ma juba ei räägigi. Aga, neis asjus – nagu nimetet – pole tarnijale midagi ette heita, see oli juba riigihanke komisjoni teema. Olgu nimetet, et teisel pakkuja pakutaval oli ketta lisamine (ka 3.5") ilma lisakuluta (valmidus oli olemas), samuti oli helitekitajaga ok.

Hankelepingus oli kirjas ka nõue, et tarnitud ... .

Kuna nimetet hangete alusel soetatakse ka tehnikat, mille eest tasutakse a'la Archimedes ja Innove ja ehk teiste samalaadsete sihtasutuste vm. rahastamisega, siis ... eelnimetet puudustega tehnika ei ole (tohiks olla) abikõlbulik.

Nonii. Minu viimane asjakohane kiri läks juba terve IT osakonna listi, CC sai nii kantsler kui riigihangete talituse juhataja. (Muuseas, olen pea kindel, et riigihanke lisasse eeltoodud tarnija "apsakad" kantud ei saanud.) Seda juba pärast mulle kirjatüki alguses vihjatud ettepanekut omal soovil (kokkuleppel) lahkuda. Ei mingit reaktsiooni selle hanke teemal ei kantslerilt ega ka IT osakonna juhatajalt ega ka riigihangete talituse juhatajalt.

Mis edasi? Mina esitasin kogu teema (sh-s enda "vallandamiskatse" osa) ülikooli siseaudiitorile. 17. juunil kõnelesime, 25. juunil saatsin asjakohase kirjavahetuse. ... Seniks vaikus.

Kindlasti sooviks ma, et nimetatud teema EI kaoks ... unustusse. Kui kaoks, siis see lihtsalt ei oleks ei õige ega õiglane.

22. septembril sai 6 minu töökaaslast ja mina koondamisteate. Arvates 1. oktoober ei tööta me enam Tartu Ülikoolis. See on seonduv, aga ilmsesti omaette teema, miks Tartu Ülikool AD 2014 koondab 7 staažikat samast saadud kõrgharidusega IT-töötajat, eelistades neile madalamat haridust ja töökogemust. ... Ma'i leia, et see on Tartu Ülikooli parimates huvides. Pöördusin selles osas ka Ülikooli senati ja NK liikmete poole … . "Vaikiv Ülikool", uskumatu. Aga, jah, ... see on teine teema.

9. oktoober 2014