[juuni 2013, Ülikooli veeb]

• • Demokraatlik ülikool

Teatavasti on osa ülikooliperest ülikooli vahetust juhtimisest kõrvale jäänud/jäetud -- nn abiõpe (~ tugistruktuuri töötajaskond). Pean silmas, et juhtorganeis on esindatud akadeemiline pool ning tudengid ja ministeeriumi esindajad, aga ei ole abiõpet. Viimased ei saa sisuliselt aktseptitult kaasa kõneleda otsuste tegemise protsessis. Leian, et see viga tuleks parandada, kaasates nimetet kategooria esindajad kõrgeimal tasemel ülikooli juhtimisse, kuna usutavasti on selles töötajate kategoorias tegevad paljud endised õppejõud, lõpetanud jt, kel oleks paljuski kaasa rääkida. Ja seda mitte vaid (veidi eemalt) ametiühingu vms kaudu.

• • Akadeemiline vastutus

"Akadeemiline vabadus" peab olema vastavuses "akadeemilise vastutusega" (sh-s nõudlikkusega), see on printsiip. Postulaat "pole tähtis, mida ja kuidas ma õpetan, peaasi, et mina õpetan" peab rakendusena kaduma meie akadeemiliselt maastikult.

• • Matemaatika kui internatsionaalne keel ja baas edasiseks

Matemaatika, matemaatika, matemaatika! See on internatsionaalne keel (ja sellest kantud teadmine) ning parim, mida me oma lastele kaasa anda saame, et nad oleksid head kodanikud ja edukad erialal!

• • Korralik tava-keeleoskus

Regulaarne keeleline enesetäiendamine (~ keele omandamine) - nii eesti kui inglise kui vene - kõigile õppejõududele kohustuslikuks. Ilma keeleoskuseta oleme perspektiivitud. Oluline on see ka abiõppes!

• • "Aus mäng" ja ainult "aus mäng"!

"Akadeemilise pettuse" (ja selle "kinnimätsimise") suhtes peab olema nulltolerants ja seda kogu töötajaskonna lõikes, st me ei tohiks lubada selliselt teguviisilt tabatuid meie sekka mis-iganes-ametis, sh-s abistruktuuris. Samuti, sellised juhud ei tohiks jääda avalikustamata.

• • Orienteeritus parimale haridusele (kui tulemusele)

Jah, me võime pakkuda mh-s ka "õppeteenust" (~ hariduse andmine/saamine ei ole eesmärgiks, pigem protsess, ja lõputunnistus vastav), aga see ei tohi saada prevaleerivaks meie põhiõppes - peame oma õppepoolel olema orienteeritud ikkagi "parimale haridusele" kui tulemusele, eriti, kui me anname välja sellekohase tunnistuse ja soovime, et seda aktseptitaks ka mujal. (Sama ka teaduses, kuigi, tõsi, ilmselt tihtipeale on sh-s protsess kui selline oluline, ehk teinekord ka olulisem.) "Õppeteenust" võiks ju ka pakkuda ilma etteheideteta, aga seda suuuure raha eest ning ilma enda (~ Tartu Ülikooli) hea nime mahamüümiseta. Kuigi, tõsi on ka, et selleks "lõbuks" peame me enda head nime kindlustama siiski parima pakkumisega põhiõppes ning teaduses ja kui me millalgi oleme Suurte seas, siis võime ju endale lubada "šeikidele" ja korvpalluritele NBA'st jt-le õppeteenust pakkuda, miks mitte. Et finantseerida meie põhitegevust, milleks on ikkagi parim haridus (kui tulemus) ja teadus.

• • Töödistsipliin

Ülikoolis tuleb (taas)kehtestada 8-tunnine tööpäev - st. töödistsipliin au sisse! - kui tööpäev peab algama kell 8, siis ta ka algab kell 8, aga mitte 8:05 või 8:10 vm. (töötaja poolt) vabalt valitud ajal, ja kui tööpäev peab lõppema kell 17, siis ta sel ajal ka lõpeb, aga mitte 16:50 vm vabalt valitud ajal ("akadeemiline vabadus" on nakkav!); kui loeng peab algama 8:15, siis õppejõud ja tudengid on selleks ajaks koos; kui lõunatamiseks on aeg 12:30 kuni 13:30, siis sel ajavahel ollakse (soovi korral) ka eemal, n-ks lõunatamaks, aga mitte suvalisel ajal väljaspool seda aega. Jne.

• • Pühendumus

Meie töötajal (sh-s ka õppejõul) ei ole ööpäevas 48+ tundi (las see jääda - kuniks! - veel riigikogulaste jm. pärusmaaks, kes rabavad (? raha nimel?) kus-iganes-võimalik). St et ka ülikooli parim huvi on, et töötajad (sh-s õppejõud) oleksid 100%liselt pühendunud. St, peaksime olema väga hoolivad ja kiivad meie töötajate osalemise suhtes ülikooli-välistes ettevõtmistes, mis nagu eeldaks eelnimetet "superööpäeva" olemasolu (tavaliselt määratakse see palgaga), mis aga - nagu me teame! - on võimatu. Ärgem laskem neid piinata / neil piinelda!

Siinkohal väljendan ka mõistmatust, miks me n-ks ülikooli nõukogu ülikooli-poolsetelt inimestelt nõuame "üliinimeselikkust" (mida nad ju ei ole ega saagi olla) - lubame neil ikka teha seda, mida-iganes nad seal teevad, oma tavaviisil tasustatava tööaja hulgas, oleks ju igati normaalne.

(Muidugi, kuniks see töö selles kogus ei ole ainus, mida nad teevad, vaevalt.) Kui saate aru, mida ma silmas pean. =) Me vajame puhanud ja ühte "isandat" teenivat töötajat!

• • Kättesaadavus tudengitele

Kui õppejõud ei ole väliskomandeeringus, siis peab ta olema tudengitele kättesaadav oma tööpostil (kui õppejõud ei ole kättesaadav, ei ole ka tudeng toimekas - ja ei maksa e-suhtlust traditsiooniliste ees üle hinnata!), mis mh-s tähendab, et kus seda ei ole veel tehtud - õppejõule tuleb luua (parimad!) töötingimused. Nagu - muuseas - ka kõigile ülikooli töötajatele. Aga seda tehes me eeldame, et see saab olema sihipäraselt kasutatud.

• • Optimaalne töötajaskond

Sotsiaalabi on siin riigis teisiti korraldatud, st meie (~ ülikooli) töötajaskond peab olema optimaalse mahuga ja optimaalselt rakendatud. Ja mitte kõike - eriti abiteenuste osas - ei pea me ise tegema (loe: ei pea selleks töötajaskonda ja bürokraatiat kasvatama). Tugipool peab olema kak-ras nii suur kui vaja ja nii väike kui võimalik ja pigem hajutatult tagamaks siduvuse eelkõige teaduskondadega! Mitte iga (välis)raha, mis võimaldab mh-s (JOKK-seisus) luua (bürokraatia)töökoha, ei pea saama selliselt rakendatud. Esmalt "kodus" asjad korda (vabaneks, eeldan, hulga vahendeid), siis saab minna pea püsti ka (riigilt) oma/abi/raha nõutama!

• • IT-avatus

Teatavasti "keerleb" ülikooli IT-elu suuresti ümber Microsoft'i (Office'i) tarkvara. Ülikool peab võtma vabavaralise tarkvara rakendamise põhimõttelise suuna ning mh-s kehtestama sellekohased standardid, st.

"LibreOffice peab olema / MSO võib olla". Mh-s tähendab see printsiip seda, et loome kõigile (tasuta!, sh-s tudengitele) kättesaadava (IT-)raamistiku.

Ei-ei, ärgu keskit siit välja lugegu, et MS on "paha-paha"! Otse vastupidi.

Aga me peame muutma enda hoiakuid. See on kindlasti üks meie arengu küsimusi, eriti kui soovime olla demokraatliku riigi rahvusülikool, mis on avatud kogu maailmale!

• • Tartu mahub vaid üks Ülikool

Nii terve Eesti (hariduse) kui ka Tartu ülikooli (strateegilistes) huvides oleks EPA (~ Eesti maaülikooli) taasühendamine Tartu ülikooliga.

[juuli 2013]

Veel...

... töödistsipliinist ja -korraldamatusest.

Pangem tähele, kuipalju raha (mh-s) laseme vabatahtlikult läbi sõrmede aastas kahel perioodil - talvel ja (eriti) suvel, mil päris suurel osal ülikoolist pole (kokku ca kuu aega) suurt miskit teha, sest - vaata aga! - pole üliõpilasi ... ega ka õppejõudusid. Ja nii venitatakse sisuliselt puhkuste kestvust ning lühendatakse tööpäevi (sama raha eest!) jne. Mõelgem, mitmed arvutiklassid (näiteks) saaksime iga-aastaselt selle raha eest varustada parima tehnikaga. Ja mitmed inimesed koolitatud ohjamaks ZENworks'i jm.! ... Ja mitmetele noortele (õppejõududele) tagamaks asjalikuma palga!

Selliselt "motiveeritud" töötajad hindavad "tööandjat" (kelleks, tegelt ju, suures osas maksumaksja!) arusaadavalt kõrgelt. Erasektor endale sellist "lõbu" lubada ei saa.

Ning, teate, mis "tore" - kui sellisele "tööluusijast" töötajale öelda, et - ok, suvine aeg, tule tund hiljem, lahku tund varem -, siis ta tuleb 1 tund ja 10 minutit hiljem ja lahkub x-kümmend minutit varem. Nii on.

Ning, teate, sünnipäevasid jms tuleks pidada ikka omast ajast, mitte tööajast.

Mida ma väidan - ülikoolis on olemas see raha, mis tagaks kõigile töötajatele hea palga ning ka hea töökeskkonna, see aga omakorda parima (töö)kliima saavutamaks rahvusülikooli eesmärke!

... abiõppest.

Mismoodi me soovime saada x parima ülikooli sekka, kui meil ei ole õppe- ja teaduspoolele samahästi vastavat (parimat!) abiõpet!? "Mission impossible"! Ja ainult (hea) palga maksmisega seda - parimat abiõpet - me ei saavuta

(tegelt, ega ka mitte parimat õpet), lisaks on vaja hoolivust ja nii õppe- kui abiõppe optimaalset (loe: mitte ülepaisutatud) koosseisu.

... tugistruktuurist.

Tugistruktuuri elemendid (a'la IT), mille kohalolek on "eluliselt tähtis", peavad olema maksimaalselt hajutatud ning - minu veendumus -, andmaks vastukaalu rumalatele otsustele ning vastavat kompetentsi allüksustele, paiknema ka sisuliselt allüksuse struktuuris. Ma ei kõnele siinkohal õppe- ega haldus- ega teistest bürokraatidest vaid neist, kellest on allüksusel (vajalik) vahetu abi.

... keeleoskusest.

Puudutab samamoodi vahetut abiõpet -- välisüliõpilastega kokkupuutuvad töötajad peavad elementaartasemel oskama eesti ja inglise keelt, samuti kui miinimum, vene keelt.

... ausast mängust.

Pidasin eelnevas silmas "must-valgel" plagiaati. Mis puudutab aga mahakirjutamist, siis siinkohal on lugu tihtipeale halltoonides. Arusaadavalt on miskit, mida peab teadmiste kontrolliks pähe õppima (loe: meelde jätma), aga kui eksam/arvestus kujuneb vaid mälumahu testiks, siis tudengi poolelt vaadates pole seegi nagu õige. Kui on oluline näiteks arusaamine, siis tasuks selle rõhudagi. Teisalt, näiteks, et matemaatikas "sügavamal" midagi tõestada, peab ju teadma seda, millele see tõestus toetub, st miskit (varasemast) meelde jätma. Samuti, ei tahaks me ju keegi minna arsti juurde, kes õigeks diagnoosiks ei oska peast nimetada meie probleemset ihuliiget õige terminiga (et edasises ravis kõik aru saaksid, millest jutt). Arvestagem ka, et - erinevalt elust aastaid ja aastakümneid tagasi - olulise leidmine (ilma oma mälu koormamata) on ju läinud kordi ja kordi ja kordi lihtsamaks (loe: kiiremaks). St omakorda, et noored juba koolipingist ei pea oma mälu "treenima" ja jõudes (vanade traditsioonidega) ülikooli ... mahakirjutamine ongi ainuke lahendus, neile. Jne. "Tõde" on siingi ilmsesti kuskil keskel. Küll aga - parem olla nõudlik(um) kui sootuks

mitte, seda kohe kindlasti! Ehk näiteks tuua esmakursuslastele sisse lisaks matemaatikale ja loogikale jms-le - eriti olulisele - ka mälu treenimise (kohustuslik) kursus.

Nulltolerants tossutamisele ülikooli maja(de) ees ja sees.

Suitsetamise keelustamine ülikooli objektidel tuleks täielikult keelata. Kuna vabariigi tubakaseadus on selles osas viimastel aastatel astunud pigem sammu tagasi (soodustamaks suitsetamist), siis vajadusel tuleks meil pöörduda Tartu Linnavalitsusse vastava seadusepügala vastuvõtmiseks.

ÕIS'ist.

Kas kellelgi on pähe turgatanud, et kuipalju raha see süsteem ja selle ülevahoidmine meile maksma läheb ja on läinud? Ning kas jesuiitlik loosung "eesmärk pühendab abinõu" on ikka siin parim, millest lähtuda.

"ÕIS ja meelevaldne semestrinihe".

Ning ... kas mina olen ainuke, keda häirib, et aastas kaks korda paisatakse mind (ja ilmselgelt paljusid teisi) kaks kuud enne õppesemestri lõppu uude semestrisse? (Pöördutud toe poole mais 2012.)

Õppenädal vs kalendrinädal.

Kas ei oleks meil aeg hakata oma rehkendamisi pidama tava kalendrinädala alusel, st. jaanuari esimene nädal oleks ka 1. õppenädal. Lugu pole ju selles, mis on 1., vaid selles, mida see tähistab, kas pole! Kõigil arusaadavam ja lihtsamgi.

Siinkohal taas üks näide ÕIS'ist. Nimelt, samast maist 2012. Nimelt, sai toe poole pöördutud ettepanekuga paigutada see õppenädala number ÕIS'i veebiakna jalusesse, võtaks 1-2 kohta, noh, ehk selgitusena mõne veel. ... Aasta möödas ja kas te näete seal seda? Mina mitte.

Kui on huvi vaadete osas, mis erinevad suht kardinaalselt meie praeguse IT-poliitika (kui selline on) kujundamisel/kujunemisel, siis ...

http://infutik.mtk.ut.ee/~alar.sysop/UTit.htm

http://infutik.mtk.ut.ee/151211.htm

http://infutik.mtk.ut.ee/ITS120409.htm

http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1074

Saab teha paremini ja saab teha (totaalselt) MS'ile toetumata ja saab teha arvestades avatust ja saab teha kompaktsemalt ning saab (tunduvalt!) odavamalt! Ja mitte ainult "saab" ... see on siinmail aastaid tehtud, vaja vaid "üles korjata" terve ülikooli tarvis.