[Viimati muudetud 6.09.2012.]

Mõtteid/selgitusi/ettepanekuid/soovitusi (töökohtarvuti) kasutajainfo backup'ist (varukoopiast).

Meie (töökoht)arvutite kõige haavatavam, (meie jaoks) olulisim ja vanemas väljaandes ka kõige müratekitavam osa on kõvaketas. Traditsioonilised (ajahetk 2011/12) kõvakettad on suuresti mehhaanilise toimega sisuga ning magnetpindadega (a'la me oleme flopiketastel näinud) sisustatud seade, andmekandja. (Vt. ka.) Uuema tehnoloogiaga SSD-kettad on väidetavalt töökindlamad, kindlasti vaiksemad ja kiiremad (ei sisalda liikuivaid osi) nn. traditsioonilistest, samas, siintoodud problemaatika esitus kehtib ka neile. Seda on tavaliselt arvutites üks, sest enamasti sellest täiesti piisab. Suures (meile olulises) osas käivitub kõvakettalt meie arvuti operatsioonisüsteem, sinna salvestatakse kogu arvuti ja sh-s ka meile oluline info -- kasutajainfo (teiste sõnadega - failid). See viimane ongi meie tarvis see eriti oluline osa, enamasti vähemalt. Fail(id) on andmekogum(id) kettal, organiseeritud andmekogum(id). See (need) ei asu kettal enamasti füüsiliselt mitte ühes kohas vaid on ketta pindadele laiali jaotatud (fragmenteeritud), sõltuvalt vabast kohast pinnal. Infot selle paiknemise kohta hoiab süsteem (tarkvara) spetsiaalses kohas (faili-asukoha-tabeli(te)s), ikka samal kettal. Kogu meie (töö v argi)elu on sellel kettal. Nüüd kujutagem ette, et oleme aastaid töötanud ja teinud ja toimetanud ja kirjutanud ja salvestanud (sh-s kodusel tehnikal fotosid jm!) ja ... ühel heal päeval seda kõike enam ei ole, sest ... kõvaketas purunes. Mis-iganes-põhjusel! Seda juhtub. (Tõsi, meie oleme soetanud ja soetame edaspidigi korralikku arvutitehnikat ja ka minu kogemused ütlevad, et sellist juhtub harva, aga ... juhtub!) Läinud! Kogu see aastatepikkune töö (aastatepikkune elujäädvustus!) ... läinud! (Ja selleks hävinguks ei olegi vaja tuumapommi, kuigi tulemus on kontekstis suht sama!) Kui just ei ole olnud backup'i ehk varukoopiat!

Hea backup (varukoopiad) on see, mis tagab dubleeriva info hoidmise vähemasti kahes süsteemselt/tarkvaraliselt mitte seonduvas kohas. Parem veelgi -- kui need koopiate asukohad on geograafiliselt arvestatavalt lahus.

Regulaarse backup'i tegemine ja hoidmine on eelkõige kasutaja enda mure! Vaid sellisel juhul, kui kasutaja on aktiivseim osapool, saab tagatud parim kaitse antud kontekstis ootamatuste eest.

(1) Hea tava oleks hoida oma "jooksvat" infot konkreetses kataloogis, n-ks My Documents. St. mitte arvutit mööda laiali!

(2) Igapäevaselt (sõltuvalt, aga mitte kauem kui iganädalaselt) tuleks "jooksva" info kataloogist / "jooksvast" infost teha koopia:

a) välisele (USB-)andmekandajale - mälupulk (vaid koopia hoidmiseks!), kõvaketas vms. ja/või

b) iFolder'isse (vt. iFolder),

NB! iFolder'i puhul tuleb silmas pidada erinevaid stsenaariume! iFolder'i kataloogi(de)st tuleks vähemalt kord nädalas teha backup'i sõltumatusse asukohta, antud juhul võiks sobida ka sama ketta teine piirkond. Tõenäosus, et iFolder'i server ja töökohtarvuti samaaegselt ... "teenistusest lahkuvad" ... on suht väike.

c) sõltuvalt info iseloomust mujale.

NB! Asjasse- (töösse)puutuvast staatilisest suuremahulisest infost (a'la pildid/fotod jms.) tuleks enne algkandjalt (fotoaparaat, multimeediaseade) eemaldamist sellest teha koopia(d) n-ks CD/DVD'le. (Arvestagem, et ka viimased ei ole igavesed ning kvaliteediltki on need suuresti erinevad!)

NB! Võrgukettal W info peaks olema kindlasti dubleeritud töökohtmasinas! (W-ketta maht ei võimalda suuremaid andmekoguseid.)

NB! Varukoopiaks ei peeta kindlasti (faili)koopiat sama füüsilise kõvaketta piires! Sellest ei ole ketta purunemisel suurt abi. (Isegi kui kettal on loogilisi piirkondi - tähistatud enamasti tähega alates C'st - rohkem kui üks, siis needki asuvad enamasti sama füüsilise ketta piires.

NB! Muuseas, meie soetatavad nn. sff (small form factor) arvutikorpused mahutavad flopiseadme arvelt enda sisse lisakõvaketta. Igati mõistlik oleks see viimane soetada just põhiketta backup'i tegemise eesmärgil. See annab võimaluse suuremamahuliste backup'pide regulaarset tegemist, tagab parema kiiruse ning ei koorma ka lokaalvõrku info "tarimisel" kuskile kaugemale. Oleme seda ka edukalt rakendanud.

NB! Kindlasti võib info mahtude vähendamisel abiks olla WinZip!

(3) Igakuiselt tuleks võimalusel "jooksvast" infost teha koopia CD/DVD'le.

(4) Tekkivaid arhiive tuleks hoida võimalusel mitmes eri kohas/ruumis.

(5) E-kirjavahetuse info backup'i veenvaim variant oleks selle distributeerimine erinevate töökohtarvutite vahel - st. kirjad tuleksid mitmesse kohta. Tõsi, sellisel viisil toimetamisel võib tekkida probleeme saadetud kirjade arhiveerimisel. (Kui just mitte Muhvi kombel alati kiri ka endale saata!) Pegasus'e kasutamisel siin majas võrgukettalt hoitakse viimasest ka tsentraalset koopiat, tõsi, mitte arhiivipõhiselt, st. olemasolev(ad) folder(id) kirjutatakse üle. C-kettal asuva Pegasus'e korral tuleb sedagi kopeerida asukohast backup'i asukohta. Muidugi, samuti võiks toimida ka W-kettal asuva muu infoga -- topelt ei kärise!

Sinisest Mailist (kirjainfost) tehakse keskselt "jooksvat" koopiat igapäevaselt, arhiivset koopiat aga iganädalaselt.