Noise pollution ehk kodurahust

[5.11.2014]

Tere!

Alar Pandis Tartu'st. [...]

Nimelt, olen ise aastaid olnud nö. mures antud teemade osas. Ebamõistlik müra eelkõige, kuigi ka naabri suitsev korsten teeb enam ja enam murelikuks, eriti kuna sealt ei tule ka mitte vaid puidulõhnalist ollust.

Aga … olles eelmisel sajandil üürikorteris (FI kandis, kui teate arvata) 5-korruselises Tartu Maja paneelelamus, siis, pean tunnistama, ei olnud müraga mingi probleemi. Just, imelik, kas pole. Aga, nagu hiljem selgus, eks kõik saab alguse naabritest. Sajandivahetusel õnnestus pangalaenuga soetada endale korter, suht pisemas korterelamus. Ja … mhmh, läks lahti! Enamasti oli tegemist sealmail suht ok järjel nooremapoolsete elanikega ja ilmselt see oligi põhjus, miks naabrid ja nende elamine/olemine korda ei läinud. Tegin lausa märkmeid neist kordadest, mil pidin öisel ajal minema naabreid korrale kutsuma, kas siis laus-läbu osas v ka n-ks teleka läbikostvuse jms. teemadel. Ja politseidki sai mitmeid kordi kaasatud. Ei midagi teisiti, kui et tuhandetel teistel Eesti peredel.

Seda nö. sissejuhatuseks. Tahtsin aga nimetada, mismoodi me tollal ühistus selle temaatikaga tegelesime. Mitte, et see edukas oleks olnud (ja ehk ka mitte seadusega just kooskõlas), aga annaks ehk midagi rakendada laiemalt. Nimelt, muutsime ühistu põhikirja selliselt, et defineerisime laias laastus "välditava" (~ ebamõistliku, unreasonable) ja "vältimatu" (~ mõistliku, reasonable) müra. Näiteks, öine "muusikatallamine" on välditav, lapse nutt aga mitte. Arusaadav. Ning, märkisime, et välditav müra peab jääma kinnistu (~ korteriomandi) piiresse. Just-nimelt, pangu kõrvaklapid pähe ja … lasku minna!

Eramajade osas ei ole suurt teisiti – inimesed arvavad, et öine (v ka päevane, tegelt, vahet ju pole) oleng tiheasustusega elamurajoonis "oma maja" krundil on miskit, mis naabriteni ei kandu. Aga see pole nii. Nojah, rääkimata suitsevatest korstnatest, haukuvatest koertest jne.

See temaatika (nagu mitmedki teised sotsiaalvaldkonda kuuluvad – n-ks vanurite eest hoolitsemine ja riigi osa selles) on teenimatult tähelepanu alt väljas. Eriti kui arvestada, mis oludest ja sh-s mis linnadest me tuleme! Ning, arusaadavalt ja ilmselt Teilegi teadaolevalt, see probleem on kaugelt-kaugelt suurem kui seniks ehk soovime ette kujutada. Sellest … ei kõnelda eriti. Ning inimesed ei ole ka eriti varmad sellest teatama. Viimane on seotud ka sellega, et … noh, ja-jaa, eks teinekord tahab igaüks end pisut lõdvaks lasta, sinna see konks maetud ongi.

Aga usun, et korterelamute ja nö. tiheasustusega piirkondades tuleks meil nimetet teemadel kehtestada kaugelt karmimad reeglid. Vähemasti anda seaduslik alus inimestele protestimiseks, detsibellid (https://www.riigiteataja.ee/akt/163756) … ei-ei, see on eelmine sajand. Inimesel peab olema õigus kodurahule! Seega tuleks ehk kaaluda detsibellidega paralleelselt (kindlasti on ka neid vaja fikseerida) helitausta, helihorisondi vms. sissetoomist, st. n-ks elamurajoonides ei sobi öisesse helitausta … ma'i tea, muusika, jutuajamised jne.

Ja-jaa, arusaadavalt, et eks seaduseski peab selle ikka kõike arvestades kirja panema, aga hetkel – arvan ma – on see regulatsioon väga kaldu "vägivallatsejate" nö. kasuks. Ning, olen ka seda meelt, et kodurahu (~ "minu kodu on minu kindlus") tagamise temaatika on üks neist fundamentaalsetest, milleta me … oleme sisemiselt "mädad".

Terv, Alar Pandis.

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/163756