[Sisulises osas on alljärgnev kirja pandud a-l 29.08.2008.]

Kui mina 1988. aasta lõpus pärast matemaatikateaduskonna lõpetamist majandusteaduskonnas tööle asusin, oli Nairi juba Nooruse tänava õppehoone keldris ja CM just meie ruumidest välja kolimas. Mõlemad on meie personaal­arvutite nö. eelkäijad.

Esimesed personaalarvutid (AT ja XT tüüpi) jõudsid teaduskonda umbes 90-te alguses. Esi­mes­tena poolakate toodetud Mazovia 1914* (6 arvutit), mis olid XT tüüpi 20 megabaidiste kõva­ketastega (võrdluseks: tänapäeval on juba raske leida 80 gigabaidist kõvaketast) ning 640 kilo­baidi põhimäluga (tänapäeval on nor­maalne 1 gigabait ja enamgi). Moni­torid olid kahevärvilised (rohe-valged) ca 12“ diagonaaliga. No igal juhul need arvutid töötasid. Tollastesse kateed­ritesse jõudsid esimesed personaal­arvutid ka 80-te lõpus / 90-te alguses. Ena­masti kateedrite enda jõu­­pingu­tuste tulemusel. Need arvutid olid juba sammuke XT’st enam – AT 286 tüüpi, 40 mega­baiti kõvaketast ja 640 kilobaiti operatiivmälu.

* Minu koondamisel teaduskonnast 1.10.2014 jäid teaduskonda alleshoitult nii eelnimetatud IBM XT, AT kui Mazovia ning IBM PS/2 arvutite eksemplarid.

90-te alguses soetas Tartu Ülikool Kanada fondi abiga 100 AT 286 arvutit (1 megabait operatiiv­mälu, paraku ilma kõvaketasteta), millest sai majandusteaduskond arvutiklassi tarbeks kasutada 12 matemaatikateaduskonna arvutit. Startusid need arvutid 5,25“ flopiketastelt, hilisemas aga juba lokaalsest arvuti­võrgust tänu lisatud võrgukaartidele. Samal ajal saime ka selle arvutiklassi matemaatika­teaduskonnast enda haldusesse. Abi korras saime 90-te keskel endi kasutusse 14 arvutit Saksamaalt, mis olid AT 286 tüüpi IBM Personal System/2 (korpus a'la hilisem SFF, 20-megabaidine kõvaketas, 1 megabait operatiiv­mälu, 14“ värviline monitor – tollal ju luksus missugune!). Nende arvutitega saime varustada tea­duskonna teise arvutiklassi. Paraku arvutivõrku neid arvuteid me lülitada ei saanud, kuna puudusid võrgukaardid. Tollal ei olnud see ka eesmärk. Nagu ikka, arvutitehnika vahetus ja kolides Nooruse tänavalt Narva mnt-le vahetasime vahepeal soetatud kohaliku tootja Astrodata arvutid Compaq-arvutite vastu ning Compaq/HP liin on meil 99% kasutusel tänapäevani. Esimesed arvutid sai teiste hulgas soe­tatud juba Münsteri Ülikooli aktiivsete noorte informaatikute poolt organiseeritud rahaliste vahenditega. Narva majja kolides lisandus üks arvutiklass ja vahetus välja teine – kokku on arvutiklasse hetkeks 3 üheskoos 53 arvutiga, lisaks kaks arvutit raamatukogus. Esimene LCD-ekraan leidis tee teaduskonda aastal 1998 ja oli 15“ ning maksis pea 32 tuhat EEK. „Oli“ ei ole päris täpne, see ekraan töötab tänapäevani.

Arvutiklassid 2008 sügisel

Aastast 1999 oleme järginud ka üht lokaalse arvutivõrgu arendamise kahte printsiipi – soe­tanud ainult ühe (nn. „valge“) tootja arvuteid – Compaq/HP ja taganud maksimaalselt ühtse kasutatava tarkvara. Selline lähenemine tagab parema töökindluse ja toe, samuti järje­pidevuse.

Arvutipark numbrites 2008 sügisel

Töökohtarvutite operatsioonisüsteemi tarkvaraks on olnud läbi aegade Microsoft Windows, alates versioonist 3.11 kuni hetkel Windows XP’ni (Windows Vista jaoks on veel vara). Sellega paralleelselt on kasutusel Microsoft Office, alates Office 3’st kuni hetkel Office 2007’ni (12) välja. Eritarkvarast oleme aastaid (alates 1997) kasutanud SPSS’i, hilisemas on lisandunud EViews, Stata jm.

90-te esimesel poolel sai teaduskonnas alustatud ka lokaalvõrgu loomisega Novell-tarkvara (tollal paraku illegaalse NetWare 3.12) baasil. Kuna püsiühendust välismaailmaga meil ei olnud, siis e-mailindus käis esimestel aastatel nö. sissehelistamise põhjal, mille jooksul vahetati e-kirju, st. kirjad liikusid majast välja ja sisse nö. spetsiaalse käsu korras. Olid ikka ajad!

Tarkvaraviited 2008 sügisest

Adobe Systems Incoroprated Acrobat / Reader

Quantitative Micro Software EViews

Ipswitch, Inc. IMail

Data Service & Information International Statistical Yearbook / Login

Microsoft Corporation Access / Excel / FoxPro / FrontPage / Internet Explorer / Office / Outlook / PowerPoint / Windows / Word

Computer Associates International, Inc. ARCserve

Novell, Inc. BorderManager / eDirectory / NetWare / ZENworks

David Harris Mercury / Pegasus

OÜ Festart

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõud ja üliõpilased võivad kasutada Festart'i tooteid "Inglise-eesti-inglise sõnaraamat" versiooni 3.30 ning "Vene-eesti sõnaraamat" versiooni 3.27 mitteärilistel eesmärkidel ka väljaspool Tartu Ülikooli (nt. koduarvutites) nii kaua kuni nad on Tartu Ülikooli nimekirjas

SPSS Inc. SPSS / Amos

StataCorp Stata

Symantec Corporation Norton Antivirus / Norton Commander jm.

90-te keskel õnnestus meil siiski saada ka püsiühendus ja hakkas arenema e-kirja­vahetuse populaarsus samuti nagu ka interneti populaarsus tervikuna.

Esimene traadita interneti seade sai tea­dus­konnas paika aastal 2002 ja siiani on neid pai­galdatud maja eri piirkondadesse kümmekond. Kui esimestel „traa­dita neti“ aastatel oli kasu­tajaid suht vähe, siis ajahetkeks on lisaks sülearvutite laialdasele levikule hakanud kiirelt levima ka pihuarvutid (/telefonid), mis kasutavad internetti ligipääsuks just traadita sidet.

Narva maanteele kolides (1999) paigaldasime esi­mese multimeedia­pro­jektori maja suuri­masse audi­tooriumi (ruum B306). Hetkeks on projektoreid pai­galdatud juba 8. Eesmärk on kõik vähegi kõlbu­likud audi­tooriumid varustada statsionaarse arvuti ja pro­jektoriga tagamaks õpetajatele nö. „käed-vaba“ õpetamise võimaluse. Selle eesmärgi täitmiseni on veel jäänud mõned audi­tooriumid. Sel (2008.) aastal saime projektori ka esimesse arvutiklassi.

Ei oleks õige kirjeldada neid aastaid ja jätta sealt välja Infutik. 1992. aastal arendati teadus­konnas välja ülikooli esimene õppe­info­süsteem Infutik, mis on osaliselt kasu­tusel veel siiani, aga laiemalt oli kasutusel aktiivselt kuni käesoleva sajandi kolmanda aastani ülikooli neljas tea­duskonnas – peale majandus­teadus­konna kasutati veel seda laie­malt matemaatika­teadus­konnas, bioloogia-geograafia­teadus­konnas ja sotsiaal­teadus­konnas. Huvitav on märkida, et nimetet süsteem kirjutati spetsiaalselt nii DOS’i (tekstiekraanil) kui Windows’i (graafilises) keskkondades tööta­miseks.

Õppeinfosüsteemi Infutik DOS-versiooni algekraan