5.10.2016

Ilmselgelt sai viimase konstitutsiooni kokkutegijatel mõistus ja/või tahtmine otsa lõpuni mõelda presidendivalimiste osa kokkuseadmisel. (Ehk ka mitmes muus konstitutsiooni osas, pole kindel, aga arvata võib.)

Oli ka ilmselge, et tollastel konstitutsioonimudijatel oli selle (presidendi ja presidendivalimiste) osa kokkupanekul silme ees siht, et mitte lasta rahval valida. Et mingil juhul ei saaks ebasoovitav kandidaat presidendiks. (Teadagi kes!) See on eriti küüniline. Ja seda miljonilise elanikkonnaga riigis! Kus ei tohiks ükski kopikas ega sent rahva raha minna ... mõttetutele (~ täielise mandaadita) ametikohtadele.

Nii-või-teisiti, tollaste tegematajätmiste osas ei kannatanud muuhulgas mitte vaid Eesti maaelu (ja seeläbi rahvas tervikuna) vaid kõrvaltulemina mängiti tänavu maha farss, mis kindlasti ei ilusta Eesti demokraatlikku mõtte arengut viimase 20 ja enama aasta jooksul, rääkimata aastakümnete õppetundidest enne seda. Otse vastupidi, kõige kõrgemal tasemel näidati, kuidas saab vabalt JOKK-tõlgenduse meie püham - Konstitutsioon. Kahju on tehtud.

Riigikogu kaotas peale ebaõnnestunud presidendivalimisi valimiskogus oma legitiimsuse* - mh-s õiguse "ainuisikuliselt" (body'na) edasi presidendi valimist otsustada. Neil oli valida, kas jätkata demokraatlikult ning valida (Eesti Vabariigi) president konstitutsiooni vaimu ning demokraatia põhimõtetest lähtuvalt või ...? Nemad valisid viimase. Otsisid välja Euroopa rahatiigis ülemakstud (ja "kuldse langevarjuga" pühitsetud) karjääriametniku**, kes ilmselgelt ei mõelnud minutitki nõustumaks. See on ehk enamgi murettekitav ja omamoodi kummastav, et isik, kellest peaks saama demokraatia verstapost ning Riigimees (~ Riiginaine) selle suures mõttes, nõustus üldse osalema sellises farsis. Presidendist to be sellist asja ei oleks uskunud, aga, jah, ametnikust küll. Oksake üles, vperjod! Kõnealune ei ole olnud iial meie rahva poolt kuhugi valitud! On nii? Aga Riigikogu liikmetel (piisaval enamusel neist) oli vaja iga hinna eest presidendi koht täita. Kes-iganes, mis-iganes tingimustel, peaasi, et täita. Eesmärk pühendab abinõu. Ei-ei, ei mingil juhul mitut kandidaati, ei-ei, mitte mingil juhul minna uuele ringile, mis oleks antud seisus (kus valimiskogu oli läbikukkunud) ainuke vähegi demokraatlik samm. Ei-ei! "Must suksu", nagu oleks tegemist kõrtsileedi valimistega. Aga nad seadsid vähem kui nädalaga selliselt paika kirjade järgi meie esimese "isiku". Uskumatu! Isegi Jumalal läks kauem! Ja tulemuseks saadi oma valijate president ning neid ei ole niigi palju, kes teda üles seadsid. Tulemuseks tallati sisuliselt jalge alla meie Põhiseadus ning õõnestati veelgi seda (tegelt ju mõttetut!) institutsiooni.

Kuidas oleks Riigikogu pidanud toimima peale ebaõnnestunud valimiskogu? Ütlematagi selge: leidma meie seast vähemalt kaks (rangelt soovitavalt mingilgi moel rahva poolt valitud olnud!) kandidaati ja lõppotsuse tegema uues valimiskogus, kindlasti aga mitte Riigikogus. Mh-s oleks see jätnud 1 kuu kandidaatide kampaaniaks, seegi on demokraatia osa, antud juhul eriti oluline.

Paraku, jah, ei saa kõike kirja panna isegi mitte Põhiseadusesse. (Ja ehk isegi just eriti Põhiseadusesse.) Mh-s pole seal ka kirjas, et President (loe: Eesti Vabariigi, st. Eesti Rahva President) peab olema valitud demokraatlikult. Ilmselge ju, kas pole. Ei ole seal ka kirjas, et President peab olema (olnud) eeskujulik kodanik (sh-s ei tohiks to be olla olnud roolis alkoholi jääknähtudega ega juhtida lubadeta¹). Nagu ei ole seal ka kirjas, et President peab olema eeskujulik perekonnainimene, mis mh-s tähendab seda, et meie kristlike printsiipide alusel ei tohiks ta olla (olnud) lahutatud***. Jne. Jne. Kõike ei saa sinna kirja panna, aga tundub, et peab, sest inimesed, kes kandideerivad ning inimesed kes valivad võivad olla rikutud (loe: korruptiivsed).

Lisaks kõigele - unustati sootuks kirja panna, mismoodi saab seda "valitud" persooni tagasi kutsuda! Selle oleks ju saanud (pidanud) kirja panema. Vaevalt, et tagasikutsumist toetaks 100% Riigikogu liikmetest, kui selleks poleks head põhjust. Näiteks.

Jah, enne las olla meil peaminister a'la poliitametnik kui et selliselt valitud president.

Jah, presidendiamet on (olnud) mõttetu ning maksumaksja rahakotile kurnav, selleski pole kahtlust. Kirja pandi amet, millele hiljem kohatäitja otsib sisu. Enamasti seisneb see sisu kõneseade nüanssides ning rõhuasetuses muule välisele ja ... ega tegelt ju ... need, kes selles võltsis valguses end soojendavad ning igast suutäiest miskit "sisulist" otsivad ja (enda tarvis) ka leiavad (~ saavad), neile see sobib. Muidugi on see amet sisuliste ametitega dubleeritud ning riigina tuleks see amet meil koondada. Ning mh-s üle vaadata ka need erisoodustused, mis on tehtud selle koha täitjatele ja nendega seotutele, seda ka ajaliselt tagasiulatuvalt.

---

* Suutmatus valimiskogus presidenti ära valid peaks tähendama Riigikogu automaatset laialiminekut.

** Printsiip: "loll on see, kes raha vastu ei võta". Rääkimata siinkohal neist "kuldsetest langevarjudest". Paneb tõesti mõtlema Brexit'i inimlikule arusaamale. President ei tohiks olla "rahaga määritud". Ma ei poolda sellist institutsiooni sootuks, aga kui, siis meil peaks olema inimesi, kes on suutelised rahale ei ütlema, mh-s ka aru saama, kui makstakse üle (see tähendab ka rahva õiglustundega arvestamist).

*** [korrigeeritud 10.11] USA presidentidest oli seniks vaid üks lahutatud - Ronald Reagan (1x). Lisandus Donald Trump (2x). Pidagem siinkohal silmas siinse presidendiameti sümboolsust ja tõsiasja, et see (nagu ka muud elu-olulised detailid) ongi kampaaniatemaatika. Lisaks fakt, et USA's valitakse presidenti demokraatlikult ja rahva poolt, küll mitte päris otse, aga siiski rahvas hääletab vahetult (enamasti) kahe kandidaadi vahel. Viimastel (2016) valimistel oli 4 kandidaati.

Mis loodud/seatud ebaõigetel alustel, sel ei ole õigus!

"Rahapesu"!

Küpsemine läbi riknemise!

From: Alar Pandis [mailto:Alar.Pandis]

Sent: Wednesday, September 28, 2016 1:50 PM

To: 'Riigikogu'; 'Eiki Nestor'; 'Helir-Valdor Seeder'; 'Jyri.Ratas'; 'Kadri.Simson'; 'Martin Helme'; 'Urve Tiidus'; 'Andres.Herkel'; 'Priit Sibul'; 'Andres Anvelt'

Cc: 'Toomas Randlo'; 'Krister Paris'

Subject: Me ei vaja presidenti iga hinna eest

Tere!

Eesti Vabariigi Presidendi valimised peavad olema demokraatlikud ja peavad ka sellisena näima!

Hetkel oleme oma riigi valitsemisega olukorras, millisesse ilmsesti ei arvanud Põhiseaduse koostajad meid iialgi jõudvat (vastasel juhul oleks kirjapandu sisulises osas rohkem vaeva nähtud)*. Senised presidendid on olnud nii-või-teisiti ka rahva poolt valitud, kas pole!? Rahva poolt ei ole aga kindlasti mingilgi moel valitud iga teine vastutulejast karjääriametnik, kes ilmselgelt ei mõtle minutitki sellise loteriivõidu väljavõtmisel. Aga see ei ole (~ ei saa olema) riigipea valituna Konstitutsiooni ega (ka kaudselt) rahva tahte vaimus kui Eesti Vabariigi President (mitte Riigikogu president ega x-erakonna president). Seega, jah, peale presidendivalimiste läbikukkumist (just-nimelt läbikukkumist) valimiskogus oleme omamoodi kriisis, mille sisuliseks sõnumiks võib lugeda, et Riigikogu on kaotanud legitiimsuses (õiguses valitseda). Seda enam ei tohiks meie riigipead valida "vandeseltslastena" kokkuleppeid sõlmides ning jesuiitlikke printsiipe eeskujuks võttes eesmärgiga president (iga hinna eest) ära valida (loe: paika panna, määrata) vältimaks antud ametkoha täitmisega ilmselgelt seonduvaid ja ilmselgelt vajalikke demokraatlikke protseduure ning piisavat ajalist mõõdet nende protseduuride realiseerimiseks. See ei ole õige! (Eelöeldut arvestades … võib kahelda ka sellise valiku legitiimsuses.) Praegusel hetkel peame tunnistama, et riigipead ei saa (loe: ei ole õige) valida pelgalt 14 päeva (reaalselt isegi tunduvalt väiksema aja) jooksul arvates valimiste ilmsikstulekust (kui hetkeseisu, nö. "uut situatsiooni", kirjeldavalt sõnastada). Mis omakorda tähendab, et ainuke riigimehelik variant oleks, kui Riigikogu seda eelnimetet tunnistaks ning sellest lähtuvalt demokraatlikke lahendusi otsiks. Kaugem perspektiiv peaks aga olema riigi reformimine ülevalt alla, sealhulgas Konstitutsiooni muutmine – muuhulgas ei vaja me (sellist) presidenti iga hinna eest … kui üldse.

Terv, Alar Pandis.

* Presidendi valimiste ebaõnnestumine valimiskogus peaks automaatselt tähendama uusi Riigikogu valimisi.

From: Kadri Simson [mailto:kadri.simson]

Sent: Wednesday, September 28, 2016 3:51 PM

To: Alar Pandis

Subject: Re: Me ei vaja presidenti iga hinna eest

Tere,

Keskerakond on seda meelt, et põhiseadust tuleb muuta ja anda rahvale presidendi otsevalimise õigus.

Parimate soovidega

Kadri Simson

From: Alar Pandis [mailto:Alar.Pandis]

Sent: Saturday, October 1, 2016 7:12 PM

To: 'Kadri Simson'

Subject: RE: Me ei vaja presidenti iga hinna eest

Tere ja tänud (vastuse eest)!

Põhiseaduses tuleks paljutki muuta, sh-s kindlasti see (~ selline) amet sootuks kaotada (koondada), lisaks on ka 101 riigikogulast ilmselgelt liig-mis-liig. Jne. Aga see hetkel selleks.

Teemapõhiselt … Te saate ju aru, et olete üheskoos toimetamas ilmselget JOKK-skeemi!? Ning selliselt Te valite presidenti Eesti rahvale. Loodan, et saate sellest aru. Me võime selliselt saada isegi aegade parima presidendi, see ei muuda teps mitte seda, mismoodi see president paika sai. Me võime vastupidiselt saada ka "viie päevaga tehtud" presidendi, keda me ei saa isegi mitte tagasi kutsuda. … Ei demokraatia ega ka demokraatlik mõtteviis ning käitumine ei ole pelgalt inimese poolt paika pandud pügalatesse kätketud. (Nagu ka ei ole võimalik demokraatiat üheselt defineerida.) Ilmkõike ei saa ega ehk olegi vaja seadustega reguleerida ning kõike, mida võib teha, ei ole just õige teha, ja on hetki, mil ei minda kompromissidele, üks neist on just Teie ja Teie kolleegide ees. On ka teisi, õigemaid, valikuid. See on, minu hinnangul, valikukoht ka enda isiku defineerimisel. Kokkuvõtvalt loe: Eesti Vabariigi presidenti ei saa (~ tohiks saada) valida viie päevaga!

Terv, Alar Pandis.

13.10 Riigikogu kantseleilt (digitaalselt allkirjastatud)

"Vastuseks Teie pöördumisele kinnitab Riigikogu Kantselei, et Vabariigi Presidendi valimised

olid läbi viidud põhiseaduse §-des 79 ja 80 sätestatud korras ja vastavuses Vabariigi Presidendi

valimise seadusega."

JOKK