Kodurahu

[13.07.2021]

On vaid aja küsimis, mil meiesugune arenguriik saab aru, et müraterror on sama, mis füüsiline terror või vaimne terror, millest alles oleme hakanud aru saama. Ja müraterroriks on kõik välditav müra. (Vt. selgitus allpool.) Nii et – "tulgem kapist välja" ka selle probleemi osas, see ON meil endiselt probleem. Kuigi, ilmsesti on paljud neist, kes otsustavad ja ka seadusi teevad või vastu võtavad, just needsamad lõbujanused (müra)terroristid. NB! Meil on endiselt seadusega võetud kahel päeval aastas õigus öörahule, st. unele!

[04.09.2012]

Kodurahu - üks vägagi oluline temaatika, milles ilmneb oma sügavaimas ja ilmekaimas vormis hoolimatus (või siis hoolimine) kaasinimeste suhtes. Meil ei kõnelda sellest palju ja - pean nimetama - riik ei hooli sellest palju, aga kui me sel tasandil üksteist ei respekteeri, siis kõik muu on juba ebaoluline.

Kui aastal 1999 sai lõpuks (laenuga) soetatud oma esimene OMA (loe: pangaga pooleks) kodu, siis õite pea ilmnesid eredaimal kujul selle "oma kodu" absolutiseeritud kõrvalnähud. Nimelt, selles elamus (24 korterit kahes sektsioonis, maksujõuline ja suht noor seltskond) peeti täiesti normaalseks tungida naabri(te) privaatruumi mitte ainult päevasel ajal (tollal kehtis nö. öörahu termin, mis õnneks on praegu asendatud sisuliselt kodurahuga ja kehtib 24 tundi ööpäevas) vaid ka öisel. Kui mitmeid kordi sai naabritele öisel ajal seletatud, et ei soovi sellest või ka teisest peost või olengust osa saada. Ja mis-iganes seletusi sai kuuldud - "meil on sünnipäev", "oma tuba - oma luba", "oh, me vaid üks kord" jne. Mitmeidki kordi sai politseisse pöördutud, (politseiga) oli meeldivamaid ja vähemmeeldivamaid kogemusi. Aastal 2002 (olles oma korda ühistu esimehena) sai ühistu põhikirja lisatud nn. "mürapunkt" formuleeringus "Ühistu liige on kohustatud: [...] hoiduma korteris tekitamast välditavat müra, mis väljub korteri piiridest ja segab naaberelanikke, samuti mitte suitsetama koridoris ega rõdul". Muudatus sai vastu võetud. Kas nimetet probleem lahenes ... võib kaks korda arvata ... ei, ei lahenenud. Ega arvanudki, kuigi lootus oli! Termin "välditav" oli spetsiaalselt sisse toodud, et näiteks pesupesemine, lapse nutt jms. ei satuks vastuollu.

Muuseas, enne seda "oma" kodu sai elatud FI's [linnaosa Tartus] üürikorteris, kus naabriteks mitte nii edulised, ütleme, inimesed ja ... sellist eelkirjeldatud probleemi ei olnud. Uskumatu, kas pole. Trehvamine? Ilmselt.

Kui korterilaen tasutud ja sellest "ühiselust" villand, siis hakkasin ringi vaatama, et ehk leidub miskit privaatsem eluase, kus vähemasti üleval ja all ja vahetult kõrval keskit ei räuska. Olgu samuti märgitud, et seal korterelamus ei morjendanud niivõrd mitte ühine majandamine (mida sai kaks aastat ka juhitud) vaid just see teiste privaatsuse eiramine ja see enesekesksus, mis ... seal valitses. Majandamisega saab ikka hakkama, vähemasti selles majas, kus maksujõuline elanikkond. Ja saigi leitud elamine mitte just kaugel senisest. Kõik vajalik suht lähedal. Ega ma arvanudki, et privaatsuse eiramine sealgi puudub. Pisut teistlaadsel kujul ning põgenemine ja enese kaitsmine on omas majas ikka lihtsam. Teadsin ennegi, et suvised grillipeod ning muud lärmakad olengud ... inimesed on ju samad! Kui paned inimesele teise riietuse, ega's ta muutu! Ja olen pidanud siingi ("omas kodus") naabritele seletama, et ma elan endiselt siin ja ei taha ei nende räuskamist ega nende tekitatud suitsu või muud välditavat (!) ei päeval ega öösel. Ühel ööl pidin 3 korda politsei kutsuma, kuna ühe naabri võsuke otsustas taas (ei olnud esimene kord) oma sõpruskonnaga pidu panna, ikka öösel, kuidas muidu! Teisele naabrile seletasin, et vali muusika on igal ajal liiast, rääkimata kella 3 ajal öösel. Taas anti võsukestele vaba voli, ise mindi kodunt. Kuigi keeruline, olen pidanud printsiibiks enne ametivõimude asjasse segamist ise naabri(te)ga kõneleda. Jah, on juhtumeid, kus kuuled, aga ei teagi, kes, sest lõõtsatõmme või vali (rahvuslik) muusika kostub kuskilt majade keskelt. Viimatine (kolmanda) naabriga asjatamine viis juba ähvardusteni, lubati (teatud tingimustel) pea lõhki lüüa. Mhmh. Ja minu soov on ainult rahulikult (seadusega kaitstult) elada!

Eks olen pidanud veidi endaga aru pidama, et miks naabrid ise kannatavad teiste terrorit. Variante on kombineeritult kaks: üks on, et peljatakse ja teine, et peetakse (tahetakse pidada) ka ise pidusid. Mina ei kannata kummagi variandi all - ma tahan ise oma kodus olla ja leian, et ka teistel on see õigus. Ning, nagu nimetet, seadus on selles osas suht ühene, aga - nagu mitmete teiste seadustega, on ka see tihtipeale pelgalt paberil.

Omanik kohustub [...] "hoiduma omandil välditavast tegevusest, mis (~ mille tulem) väljub omandi piiridest ja segab naaberelanikke".

Kui me ei saa teineteise privaatsust austatud välditava temaatika osas, mis siis üldse kõnelda mõnest vältimatust temaatikast. Nagu näiteks muru niitmine pühapäeviti! Mina olen tööl iga päev. Seega jääb mul niitmiseks laupäev j/v pühapäev. Meie ilmadega ei pruugi panustamisega ühele nädalapäevale kuidagi hakkama saada. Hilja õhtul (mis-iganes päeval) ei tahaks ka põristada. Pealegi, mis vahe on lärmakal (grillipeol) muru niitmisega!? Jah, minu jaoks on - üks on välditav tegevus, teine (normaalsel ajal!) mitte. Aga kui minu naaber lubab endale neid lärmakaid (ja ka öiseid) pidusid, siis miks peaks mina endale mitte lubama (keelama) pühapäevast niitmist!? Tabate vastuolu!? Tõsi, vaatamata kõigele olen ma senised eramaja-aastad pidanud heaks austada põhimõtet, et pühapäeval ei niida.

Kas teie olete pidanud kinni seadusest ja mitte tunginud - mis-iganes-moel - naabrite privaatruumi!? Ma loodan, et enamus on!